Neile, kes ei tea, kes Shaquille O’Neal on: peaksite oma elu ümber hindama ja ennast harima. Tegemist on NBA korvpalluriga ja üldse värvika kujuga. Nojah, mürakas on raudselt veebruari kuu ütleja ja iga eesti poliitik peaks tema avaldusi lugema ja õppima. Ühesõnaga, kui mingi rahvas kukkus inisema, et ’Shaq on ikka vana ja pole vormis ja ei ole väärt NBA all-star mängus osalema ja blabla’ siis tüüp vastas: ’You know, I’m like president Bush: you may not like me, you may not respect me, but you still vote me in’
Savisaarte-mõmmibeebide-unzipite-reiljanite ja muude molkustega on ju sama lugu: enne ja pärast valimisi saavad piki päid ja jalgu, aga ikka leidub piisavalt jobusid, et nad viiekohalise häältesumma kokku saavad. Et miks Shaq siis parem on? Aga sellepärast, et ta ütleb, nagu asjad on. Mitte ei peksa endale vastu rinda ja ei ütle, et ’kuigi ma olen ilge konn, aitan ma ikkagi nälgivaid neegrilapsi (mis on tõsi), valige mind’. Okei, ma tean, et tegelt poliitikud mõtlevadki samamoodi. Et las pööbel kirub palju tahab, mina saan ikka valitud, aga tuleb õppida seda ka välja ütlema: vähemalt minetate lootusetu värdja ja valetaja reputatsiooni ja saavutate inimeste lugupidamise kui aus ja otsekohene inimene. Põrgut, ikkagi tahaks Shaqi peaministriks. Esiteks näeb ta suur ja lahe välja, on piisavalt tugev, et igasugustel mölakatel päid kokku taguda, kui asjad ülekäte lähevad (noh, näiteks kui savipäts teda ahviks sõimama hakkab või üldse liiga palju lõugu laksutab) ja tuntud inimesena on Eesti riigile heaks tutvustavaks reklaamiks. Eesti sitas seisus korvpallile oleks kah hea täiendus. Valimistel saaks ta raudselt kõige rohkem hääli. Ainsad, kes teda ei valiks, on paadunud erakondlased ja siinsed ’neonatsid’, eesti keeles väljendatuna lihtsalt idioodid, rassi- ja rahvuse puhtuse eestvõitlejad, tegelikult lihtsalt pisut asotsiaalsete kalduvustega tolvanid, kes pommispäi laaberdavad ja kogu maailma probleemide lahendusena näevad teise nahavärvi ja emakeelega inimestele molli sõitmist. Et selline lihtsustatud lähenemine maailmakorralduse parendamisele kuidagi kaasa ei aita, seda nende viimased viis töötavat neuronit läbi ei suuda hammustada. Okei, see selleks.
Ma ainult kahtlen, et Shaqi on võimalik kuidagi siia sohu ja lollikarja sisse meelitada. Ohjah, aga kas inimestel ei või olla unistusi, eksole.
Teine hea algatus oli tänases postimehes: avalikustada liiklusidioodid Tallinn-Tartu maanteel ja jagada välja nädala debiiliku auhind. Okei, sellest on ikkagi vähe. Mu meelest peaks neljarealise tee asemel panema iga nelja kilomeetri taha politseipatrulli (inimressursi puudust ju väliselt ei paista olevat, tinasõduri juures sai küll terve hord mundrimehi logeleda) ja avaliku häbiposti koos mädanenud kaalikate hunnikuga ja iga neljas idioot sinna üles tõmmata, et ausad inimesed saaksid soovi korral neid südamerahustuseks loopida. Värdjate kogu likviidne vara ja autod võiksid minna politseinike palgafondi täienduseks. Erilised jobud, kes ikka ei õpi, võiks müüa Somaaliasse sõjapealikele kahurilihaks. Vahet pole ju, ükskord sõidavad nad ennast nigunii surnuks, aga seal ei võta nad vähemalt endaga süütuid liiklejaid kaasa. Ma usun, et igal sõjapealikul on piisavalt ratsionaalset mõtlemist, et mitte häid dziipe ja veoautosid neile tüüpidele puruks sõita anda. Kui mõne tüübi kõrvad koos tänukirjaga Aafrika Sarvelt tagasi tulevad, võtaks ilmselt nii mitmedki töllmokad mõtlema, kas ikka on vaja hädasti pedaali litsuda. In case neil mingi mõtlemisvõime on. Ja kui ei ole, noh, siis uus saadetis kenasti pakitult ja heade soovidega Mogadishu poole teele.
No comments:
Post a Comment