Appi, hurraa, diskrimineeritakse!

Read my lips: Amnesty International on idiootidest koosnev organisatsioon ja esimesena väärt seda, et neilt endalt inimõigused ära võetakse. Kui pole arstitõendit, et sul on õigus olla süüdimatu ja loll, siis ei peagi sulle mingid õigused laienema. AI, iseenesest ju hüva ja humaanse eesmärgiga organisatsioon, kukutas ennast kolaki viisentaalide ja muude jobude tasandile. Palju õnne, sittusite ennast pöördumatult täis.

Keeleinspektsioon represseerib? Väga hea. Eestis ongi üks korralik repressiivorgan puudu, mis igasugused tolvanid ja liiga õhku täis läinud konnad kolaki maa peale tagasi tooks. KAPO vennad ju võivad kah vahel mõnele retsile pasunasse sõita ehk kuskil keldrikongis kellegi sõrmi sahtli vahele taguda, aga kaugeleulatuvaid tagajärgi sellel pole. Igast tiblad ongi liiga ülbeks läinud ja tarvis on neid natuke utsitada. Tiblade all ei pea ma kaugeltki silmas kõiki slaavlasi, vaid mõtlen siinkohal konkreetselt ja ainult neid tüüpe, kes ise sittagi teha ei viitsi, keelt põhimõtteliselt ei õpi, mölisevad, kui diskrimineeritud nad on ja koogutavad nii Putja kui kohaliku künka poole, et oma laisk perse teenimatult mõlemalt poolt saadud hüvedest paksuks õgida: neid, õnnetuid, ju ahistatakse! Jah, Vasja, just sind mõtlen! Krt tüübid ütlevad sedasama, mis ma eelmises lauses, ju isegi. Mäletate seda momenti, kui sõber Dima käis karja koomikutega Keeleinspektsioonis tsirkust tegemas? Vot sealsamas üks tema trupist ütleski umbes nii: ’venelane on hea olla: kui me ei saa mida tahame või kui keegi meile mingeid nõudmisi hakkab esitama, paneme kohe kisama, et meid diskrimineeritakse ja saame ikka mida tahame. Aga katsugu eestlased!’ Sad but true. Nigu ämeerikas juba, ainult rassi asemel on rahvus. Ääremärkusena, minu lugupidamine Klenskile. Tüüp räägib eesti keelt paremini, kui enamus eestlasi ja naljasoont on tal kah rohkem kui kõigil ülejäänud poliitikutel kokku. Ma ikka huviga ootan, millise toreda atraktsiooni ta järgmisena välja mõtleb. Siuke Žirinovskilik tüüp, aga ohutum ja lõust ei ole kah nii hirmuäratav Okei, see selleks.

Aga oma keelekursuste jutuga võite küll kurat otse Vladimir Vladimirõtši juurde minna. Fakk, ma tean ise hulka venelasi (ja ukrainlasi ja valgevenelasi), kes ilma igasuguste kursusteta suutsid keele selgeks õppida, sest nad TAHTSID. Just, soovisid. Ise. Sest nad tunnevad ennast eestimaalastena ja peavad riigikeeleoskust elementaarseks, isegi kui neil seda otseselt tarvis pole. Et ükski loll ei tuleks nüüd ütlema, et oih, noortel on ikka võimalik, vanadel ei ole: kõik ei ole neist kaugeltki mitte esimeses nooruses. Raskem, jah, on muidugi, mida vanem oled, aga seda suurem lugupidamine. Piss off, küsimus on ainult tahtmises ja viitsimises, mitte rahas ega vanuses.

Ja kui nüüd mingi taksist, kes ometi saab ameti tõttu kogu aeg keelekeskkonnas olla, tuleb ütlema, et ei saa hakkama…fakk, kuidas sa liikluseeskirja selgeks suutsid saada, ah? Suutsid ikka? Kui jah, siis on teatav õppimisvõime olemas ja on võimalik küll keel kah selgeks (või vähemalt selgemaks) saada. Mu kadund vanaema altnaaber põdes lapseeas meningiiti ja tal oleks iga õigus mitte olla õppimisvõimeline, aga näed: ikka tönkab eest keelt ja paremini kui keskmine delfi kommentaator. Tema vend, kes ei põdenud meningiiti, valdab perfektselt. Ema natuke kehvemini, aga ikkagi korralikult. Neil kah pold raha kursusteks, sest salaviinaga hakkasid nad äri tegema ja rängemalt jooma alles siis, kui keel selge. Prioriteedid paigas järelikult, eksole. See, et taksistil ilmselt kerija konfiskeeriti ja enam ei saa inimestelt piisavalt palju pappi kätte, pole Keeleinspektsiooni asi. Küll aga on nende asi see, kui keegi raisk smetaanat, sviniinat ja gavnoo teenust pakub. Keeleinspektsiooni õigusi ei tuleks mitte piirata, vaid hoopis volitusi juurde anda ja Amnesty International võib kisada palju tahab, sest lollikarja kisamist ei ole kohustatud keegi tõsiselt võtma. Parem üldse kogu küngas praegustest jobudest puhtaks teha ja KI tüübid sinna panna. Esteks on neil munad (või siis vägevad munasarjad, et ma nüüd siin sooliselt kedagi ei diskrimineeriks) ja nad ei karda seda ka näidata. Teiseks on nad rasket tööd teinud ja leiaksid riigikogus priske papi peal (krt nende praegune palk on mõnitamine) ausalt väljateenitud puhkuse. Kusjuures, isegi kui need tüübid logeleksid ja enamuse ajast puhvetis aeleksid nagu praegune koosseis, saaks riik ikka umbes miljon korda efektiivsemalt juhitud. Ei usu? Siis olete lihtsalt lollid. Vaadake kasvõi KI struktuuri. Keegi näeb seal 'arendusosakonna juhataja asetäitja kohusetäitja teise raamatupidaja kolmanda sekretäri abi'? Mina ka ei näe. Sest seda ei ole. KI ruulib. Rohkem tegusid ja karme otsuseid, eestlased ongi ilged wussyd ja igast tolvaneid peabki pigistama, enne kui lõplikult ülekäte lähevad. See, mis juhtub, kui inimesed lõplikult ülekäte lähevad, on selgelt näha praegusest valimiskampaaniast. On siis ilus pilt vä?

Ilmar Tomusk valgustatud monarhiks, Leho Klaser suurvesiiriks ja Johannes Aaviku (kes tuleb ühtlasi kuulutada rahvuspühakuks) monument tinasõduri asemel Tõnismäele!

Uue valitseja Ilmar I Targa esimene ukaas peaks käima selle kohta, et kõik, kes ei ole spetsialistide poolt düsgraafikuks tunnistatud, aga kirjutavad ikka ’autosi’, ’kivisi’ ja ’pikkad’, on järelikult emakeeletundidest poppi teinud, mistõttu tuleb neile määrata 50 vitsahoopi ja paranduslik töö mõnel riikliku tähtsusega objektil.

EDIT: Kui te ikka kahtlete, et Tomusk oleks Eesti kunnina tegija, siis lugege seda.
Ja haruldast looma, nimelt eesti keelt oskavat tiblat, võite imetleda lugedes kommentaator Zebra repliike.

Postimees diagnoosib: kommunist oled, raisk!

Inimestele, kellel on raskusi valiku tegemisega, tõttab appi Postimees ja annab lihtsa ankeedi põhjal suunised, milline partei võiks olla sobilik.

Kuna ma olen lihtne inimene ja igasugused poolused on mulle ähmased, siis olen ma leidnud kerge viisi asju defineerida: kõik kes on vasakul, on kommunistid, kõik kes on paremal, on külakurnajad, kulakud ja kapitalistid ja kõik, kes on keskel, on Edgar Savisaar. Postimehe diagnoos on selgesõnaline: mina olen kommunist ja peaksin valima vasakpartei. Fine. Tegelt see ei ole isegi kõige õudsem ja näitab, et mul on kolme kopika eest meelemõistust ikka alles jäänud. Paha lugu kui autoriteedid arvaks, et ma peaks näiteks neid vendi valima, kes ravijärjekordi 2x vähendavad. Hääl massimõrvaritele? Ei aitäh. Ainus võimalus seda lubadust sõna-sõnalt ellu viia on ju saata Laaneti departemangu poisid polikliinikutesse ja haiglatesse köhivaid kodanikke üle ühe maha laskma. Tõsi, pisut harvendust ei teeks paha, aga alustama peaks sellega teisest kohast. Ja see paik ei ole mitte haigla, vaid üks natuke ilusam maja looduslikult kaunil künkapealsel.

Shaq O’Neal peaministriks, liiklusidioodid Somaaliasse.

Neile, kes ei tea, kes Shaquille O’Neal on: peaksite oma elu ümber hindama ja ennast harima. Tegemist on NBA korvpalluriga ja üldse värvika kujuga. Nojah, mürakas on raudselt veebruari kuu ütleja ja iga eesti poliitik peaks tema avaldusi lugema ja õppima. Ühesõnaga, kui mingi rahvas kukkus inisema, et ’Shaq on ikka vana ja pole vormis ja ei ole väärt NBA all-star mängus osalema ja blabla’ siis tüüp vastas: ’You know, I’m like president Bush: you may not like me, you may not respect me, but you still vote me in’

Savisaarte-mõmmibeebide-unzipite-reiljanite ja muude molkustega on ju sama lugu: enne ja pärast valimisi saavad piki päid ja jalgu, aga ikka leidub piisavalt jobusid, et nad viiekohalise häältesumma kokku saavad. Et miks Shaq siis parem on? Aga sellepärast, et ta ütleb, nagu asjad on. Mitte ei peksa endale vastu rinda ja ei ütle, et ’kuigi ma olen ilge konn, aitan ma ikkagi nälgivaid neegrilapsi (mis on tõsi), valige mind’. Okei, ma tean, et tegelt poliitikud mõtlevadki samamoodi. Et las pööbel kirub palju tahab, mina saan ikka valitud, aga tuleb õppida seda ka välja ütlema: vähemalt minetate lootusetu värdja ja valetaja reputatsiooni ja saavutate inimeste lugupidamise kui aus ja otsekohene inimene. Põrgut, ikkagi tahaks Shaqi peaministriks. Esiteks näeb ta suur ja lahe välja, on piisavalt tugev, et igasugustel mölakatel päid kokku taguda, kui asjad ülekäte lähevad (noh, näiteks kui savipäts teda ahviks sõimama hakkab või üldse liiga palju lõugu laksutab) ja tuntud inimesena on Eesti riigile heaks tutvustavaks reklaamiks. Eesti sitas seisus korvpallile oleks kah hea täiendus. Valimistel saaks ta raudselt kõige rohkem hääli. Ainsad, kes teda ei valiks, on paadunud erakondlased ja siinsed ’neonatsid’, eesti keeles väljendatuna lihtsalt idioodid, rassi- ja rahvuse puhtuse eestvõitlejad, tegelikult lihtsalt pisut asotsiaalsete kalduvustega tolvanid, kes pommispäi laaberdavad ja kogu maailma probleemide lahendusena näevad teise nahavärvi ja emakeelega inimestele molli sõitmist. Et selline lihtsustatud lähenemine maailmakorralduse parendamisele kuidagi kaasa ei aita, seda nende viimased viis töötavat neuronit läbi ei suuda hammustada. Okei, see selleks.

Ma ainult kahtlen, et Shaqi on võimalik kuidagi siia sohu ja lollikarja sisse meelitada. Ohjah, aga kas inimestel ei või olla unistusi, eksole.

Teine hea algatus oli tänases postimehes: avalikustada liiklusidioodid Tallinn-Tartu maanteel ja jagada välja nädala debiiliku auhind. Okei, sellest on ikkagi vähe. Mu meelest peaks neljarealise tee asemel panema iga nelja kilomeetri taha politseipatrulli (inimressursi puudust ju väliselt ei paista olevat, tinasõduri juures sai küll terve hord mundrimehi logeleda) ja avaliku häbiposti koos mädanenud kaalikate hunnikuga ja iga neljas idioot sinna üles tõmmata, et ausad inimesed saaksid soovi korral neid südamerahustuseks loopida. Värdjate kogu likviidne vara ja autod võiksid minna politseinike palgafondi täienduseks. Erilised jobud, kes ikka ei õpi, võiks müüa Somaaliasse sõjapealikele kahurilihaks. Vahet pole ju, ükskord sõidavad nad ennast nigunii surnuks, aga seal ei võta nad vähemalt endaga süütuid liiklejaid kaasa. Ma usun, et igal sõjapealikul on piisavalt ratsionaalset mõtlemist, et mitte häid dziipe ja veoautosid neile tüüpidele puruks sõita anda. Kui mõne tüübi kõrvad koos tänukirjaga Aafrika Sarvelt tagasi tulevad, võtaks ilmselt nii mitmedki töllmokad mõtlema, kas ikka on vaja hädasti pedaali litsuda. In case neil mingi mõtlemisvõime on. Ja kui ei ole, noh, siis uus saadetis kenasti pakitult ja heade soovidega Mogadishu poole teele.

Ostan hääli. 6 Bocki tükk. Tingi!

Kogenematutel poliitikutel on raske: liiga väikeste mastaapide eest pannakse kohe KAPO sappa ja tehtud kulutused tuleb kahjumi poolele kirjutada, kuna tulemused annulleeritakse. Eks ta muidugi õige ole. On ilmselge auhaavamine ja inimväärikuse porri tallamine hääle eest nii vähe pakkuda. Kogenud poliitik mõtleb ikka suurelt ja laiab kellegi teise rahaga, ta on respektaabel ja hooliv inimene. Väärtustab kodaniku häält. Pakub õiglase hinna. Siis ei ole tegemist häälte ostmisega, vaid valimislubaduse täitmise ja usaldatavuse garantiiga. Muidugi on ilus žest lasta noortel kenadel näitsikutel kehva tervisega inimene kaenla alt toetades valimiskabiini talutada, aga raske otsuse langetamise eest vaid viis kümpi anda…no kuulge, see on ju mõnitamine. Isegi kui taara eest saab pärast 6 krooni tagasi. Kui keegi mulle sellise pakkumise teeks, ma pööraks kohe otsa ringi ja paneks üle tee kohtumaja poole ajama. Moraalse kahju tekitamise eest kaebust esitama. Raha muidugi võtaks vastu: esiteks asitõendiks, aga pärast jooks ausalt maha, et solvangu kibe maitse kurgust alla saada.

Jah, K-kulla sõber, ei ole esimesed tudisevad sammud suures poliitikas kerged, ei ole.

-----------------------------------------------------------

Kui kogu see jama tõesti tõsi on, siis on mul äärmiselt piinlik.

Vanemtüürimees.

Tebiilmölafonidest ja vaimsest võimekusest.

Liituge selle-ja-selle operaatoriga, saate rohkem lamiseda! Jah, rohkem tühja juttu ja pinisevaid telefone on tõesti just see, mida meile kõige rohkem tarvis on.

Teema on küll lõpmata äraleierdatud, aga kuidagi ei saa sest üle ega ümber: ma ju püüan mõista, et inimestel on ilgelt palju äriasju ja tänapäevases infoühiskonnas on mobiilsus edukuse pant ja mida iganes targad telereklaamid veel väidavad, aga kuulge: mingi hea maitse piir ikka jookseb kah kuskilt. On mõned kohad, kus kännukate kasutamine peaks olema piiratud või suisa keelatud. Kuigi telefoni või vähemalt helina väljalülitamine paljudes kohtades on enamuse inimeste jaoks elementaarne, siis teatritesse ja kinodesse on juba igasuguste ahvide tarbeks keelumärgid välja pandud, nii kirjapildis kui ilusti joonistatuna, et iga viimanegi illiteraadist idikas ka aru saaks. Mõni kuradi oinas muidugi ei mõista ka puust ja punaselt tehtud silte, aga siin aitab rahvahulga tige sisin. Kui see kah ei mõika, mida kahjuks juhtub, peaks olema sanktsioneeritud ihunuhtlus: värdjale, kes teatris või kinos telefoni vastu võtab ja oh õudust, sellega rääkima hakkab, tohib pärast etenduse/seansi lõppu kollektiivselt tappa anda. Sama peaks kehtima ka ühistranspordis. Eksole, kui mingi neetud tibi kilkab üle bussi, kui palju ta küünelakk maksis ja kuidas issand-kui-nunza bemmimees talle koksi välja tegi või kui mingi vinniline nolk, kellel ilmselgelt ei ole õigust veel alkoholi tarbida, räägib kui täis ta eile oli ja milliseid vägitegusid ta kõigi ligiolevate beibedega sooritas (yeah, muidugi, õpi enne pihkugi lööma) või kui mingi pekinägu Tallinn-Tartu otsal hilisõhtusel ajal iga nelja minuti tagant kellelegi raporteerib, et ta on juba järgmisest teeristist möödas, kuigi lihtsam oleks pidevalt reaalajas oma asukoha edastamiseks endale GPS-seade anaaltunnelisse pista, peaks tohtima rakendada drakoonilisi meetmeid. Mida kauem kõnealused makaagid lasevad on überägedal helinal kõlada, seda rängem peaks karistus olema. Näiteks võiks esmase abinõuna kasutada gorillast abibussijuhti, kes vastava seadmega hindab heli valjust ja kestust ning kui peale kahte hoiatust jobudele kohale ei jõua, et nad teisi inimesi segavad, konfiskeerib telefoni ja sõidab lõuga. Kui see ei aita, võiks edasi mõelda. Näiteks teeb bussi ECU suhtdowni, kui signaalid liiga tugevaks lähevad, peale mida on süüdlastele õigus kohapeal kolki anda, ära võtta nende maine vara ja nad tee äärde jätta, kust politsei nad üles saab korjata ja avaliku korra rikkumise või huligaanitsemise paragrahvi alusel trahvi teha.

Kuna lolli jutu ja võika pirina kuulmine on üldse ausale inimesele piinav, siis tuleks leida mingid lahendused. Esiteks kehtestada vanusepiirang. Alla 18-aastastel isikutel ei ole nagunii midagi sedavõrd olulist öelda, et neil mobiili tarvis peaks olema. Okei, erandjuhtudel võib anda 16 eluaastast alates piiratud kasutusõiguse. Näiteks üks kõne päevas ema numbrilt ja keeluga helin sisse lülitada. Eniveis, kuna idioote on igas vanusegrupis, siis sõltumata east tuleks enne õiguste andmist lasta sooritada nii vaimse võimekuse (IQ for those, kes ei saa aru, millest jutt) kui sotsiaalse küpsuse test, hindamaks nende valmisolekut uudse tehnoloogiaga toime tulla ja seda adekvaatselt sotsiaalsetes situatsioonides kasutada. Või siis pigem just MITTE kasutada. Lisaks tuleb kirjutada avaldus ja põhjendus viies eksemplaris ja vähemalt kahes võõrkeeles pädevale komisjonile hindamiseks, millistel eesmärkidel kommunikatsioonivahendeid kasutama hakatakse. Andke andeks, aga enamusel inimestel pole tõesti enamuse ajast mitte midagi nii pakilist rääkida, et mölafon pidevalt pirisema peaks. Saatke kiri. Minge külla. Jõudke kohale ja rääkige siis. Öelge enne asjast huvitatule, millal te jõuate. Variante miljon. Kurat, saatke kasvõi sõnum, see on vaikne vähemalt (hint: klahvitooni saab välja lülitada). See 10-15-20 või isegi 150 minti kannatada ei ole ju nii raske. On statistiliselt võimatu, et 25 inimesel 30st sureb just nende minutite jooksul vanaisa, põleb maha maja või lähevad otsekohe persse kõik äriasjad.

Täiesti eriline klass on veel tšikid (hei, nimetus on täiesti kohane, kuna nende võimekus ülalpool pelviinset vöödet, suu välja arvatud, ei ületa mainitud noore kodulinnu oma), kes teatud, hm…teenete eest endale juhiload ja turboarbuusi või linnadziibi on sebinud ja kes sõna ’liikluseeskiri’ kuuldes arvavad, et tegemist on Liis Lassi uue reality-showga. Kuigi nad ülalkirjeldatud piirangute tõttu ei ole suutelised isegi ühe tegevusega hakkama saama, on neil ometi rooli taga vahetpidamata vaja moblaga sädistada. Just täna pidin ühe sellise pärast surma saama, kuna nad on lisaks muule ka värvipimedad või arvavad, et valgusfoorid on ööklubide poolt püstitatud päevane meelelahutus. Kui mõnd sellist näete, kas rooli taga olles, ratta seljas või jalgsi liikudes, katsuge kiiresti võimalikult kaugele pääseda, kui elu armas.

Noh, ja lisaks veel need kodanikud, kes arvavad, et koolitund on täpselt õige koht oma tühiste mõtete, õigemini nende puudumise, telefonitsi väljendamiseks. Nende jaoks peaks looma eraldi parandusliku töö koloonia. Saaks tasuta tööjõudu asfaldiaukude lappimiseks või haljasalade koerasitast puhastamiseks.

Keskmõte: rohkem mobiilsust ja odavamad kõned on kasulikud ainult mobiilioperaatoritele. Seitsmel juhul kaheksast ei ole inimestel midagi olulist öelda ja nad segavad oma kohatu mölinaga ainult kaaskodanikke

Head vastlapäeva!

Raisk, ma olen täis positiivsust. Täna on üks neist helgetest päevadest (ärge küsige miks just täna, lihtsalt on ja kõik), kui mulle näib, et maailm on üldjoontes kaunis koht, inimesed on kenad, Postimees ei aja iiveldama, liivatamata tänavatel korduvalt perselikukkumine ei tekita tahtmist linnaviletsusele pommi alla panna ja bussis kõige kaugema vaba istekoha poole spurtides ülehelikiirust arendavad tädikesed ei pane serbohorvaadi keeles roppusi pomisema, isegi kui oma ribid valusalt vastu pinginurka ära oled löönud. Tahaksin oma positiivsust jagada ja anda hulgaliselt häid mõtteid, kuidas elu ilusamaks ja kvaliteetsemaks muuta. Palun, siin nad on.

Onu Johni 10 nõuannet, kuidas parandada oma elukvaliteeti, olla õnnelik ja saavutada edu.

1. Boonusnõuanne, ekstra vastlapäevaks: olge kelgutamisega ettevaatlikud. Ilma vastava kaitseriietuseta muudab see kindlamalt invaliidiks kui kirvehoop pähe. Ekstra polsterdage sabakont. Selle peale kukkumine on kuradi valus.
2. Lugege Vana Testamenti. Esiteks peaks iga tsiviliseeritud inimene olema kursis Issanda Jumala seiklustega ja teiseks annab see võimaluse tunnetada, et enamuse teadaoleva ajaloo jooksul on inimkond pidanud seisma palju õudsemate valikute ees kui meie eelseisvatel riigikogu valimistel.
3. Kui te plaanite autot soetada ja ootate uusi väljakutseid, siis ostke mõni vähemlevinud mark, näiteks Alfa Romeo, soovitavalt vanem ja mõnevõrra seisnud. See annab teile hiilgava võimaluse suhelda paljude meeldivate inimestega varuosa- ja remondifirmadest, kellest 9/10 väidavad, et a) sellist automarki ei ole olemas; b) varuosi saab ainult valmistajatehasest läbi Uganda, Zimbabwe ja Mosambiigi vahendajafirmade ja c) läbipõlenud pirni armatuuris tuleb vahetada ainult koos uue paneeliga (kuigi pirn maksab viieka igas suvalises bensujaamas).
4. Asuge tööle ajakirjas ’Just’. Ajusaagim (või Kruuda?) vajavad elurõõmsat inimest (jah, just Sind) ja võimaldavad tal ohjeldamatult vippidega läbustada. Ainsaks nõudmiseks on suutlikkus pärast sellest mingi võimalikult häbematu soga kokku kirjutada, kusjuures ei faktitäpsus ega objektiivsus ei oma mingit tähtsust ja pigem isegi ei ole soovitavad. Tsiteerides klassikuid: carte blanche ja kilode kaupa marineeritud silmusid tulevikus garanteeritud. Kui õnnestub välja kaubelda ka igahommikune alkaseltzer osana töötasust, siis ilmselt paremat pakkumist ei ole võimalik leida. Kui just Eesti Energia või Eesti Raudtee teid juhuvaliku korras nõukogu liikmeks ei värba. Aga see on veel ebatõenäolisem kui viis korda järjest bingoloto jackpot võita.
5. Uskuge reklaami ja võtke SMS-laenu. Soovitavalt mitu korda. Kuigi protsent on röövellik, ei ole see ometi kallis hind võimaluse eest tunda ennast täisväärtusliku tehnoloogiaühiskonna liikmena. Vaid mingid mõttetud fossiilid (nagu kahjuks ka siinkirjutaja) kasutavad mobiiltelefone ainult helistamiseks.
6. Käige kõigi erakondade kampaaniaüritustel. Kuna pohmakaga inimene on tigedam ja lolli jutu suhtes ülitundlik, siis ongi mõistlik teravama elamuse saavutamiseks eelmisel õhtul nina täis võtta ja laekuda sinna korralike jääknähtudega. Lisaks peaparandusele ja õgimisele on endless fun küsida selle udu vahele, mis vanatädidel pisara silmanurka võtab, konkreetseid küsimusi valdkonna kohta, milles te ise olete spetsialist ja mille kohta vali-mind-meestel ei saagi ei teadmisi ega mingeid mõistlikke programmilisi seisukohti olla ja siis jälgida tüüpide vingerdamist ja kokutamist. Lisaboonusena saab koju viia seljakotitäie suurema või väiksema rakendusväärtusega suveniire.
7. Kui tahate ennast taas nooruslikuna tunda, veetke päev mõnes suuremas kaubanduskeskuses või selle ümbruses. Püüdke liituda mõne noortekambaga, aga säilitage ettevaatlikkus. Kuulake ettevaatlikult maad, kas konkreetne kaubanduskeskus kuulub teie poolt valitud grupeeringu chillimis/hängimisterritooriumile või on tegemist kutsumata külalistega. Kui nii, siis mõelge hoolikalt järele, kas teie adrenaliinivajadus on rahuldatud. Kui ei ole rahuldatud, siis on tõepoolest mõistlik jääda sissetungijate poolele: on väga tõenäoline, et mõne aja pärast laekuvad pärisomanikud ja avaneb võimalus ohtralt molli saada. NB! Mitte mingil juhul ei tohi paluda ühelgi noorel daamil oma jopet allapoole tõmmata või pakkuda oma kampsunit põhjendusega, et neerupõletik on kole haigus ja miinus kahekümnega palja ihu puhul kerge külge hakkama. Sellega reedate te otsekohe, et ei oma piisavalt respekti ja feimi kuulumaks eliitinimeste hulka.
8. Unustage oma isiklik arvamus, kui teil see on. Esiteks on arvamine mõtlemine ja mõtlemine on töö. Teiseks annavad kvaliteetajakirjad (Kroonika, Just) ja kvaliteetportaalid (rate.ee) selged suunised, millised on need õiged mõtteviisid, mis tagavad edu, õnne ja aktsepteerituse tänapäeva ühiskonnas.
9. Tehke endale üllatus: täitke tuludeklaratsioon ja vedage sõbraga kihla, kas viimasel lehel ilmuv number on pluss- või miinusmärgiga. Negatiivse tulemuse puhul ei maksa siiski meelt heita: ärge unustage, et Eest Vabariigi Maksu- ja tolliamet on vaatamata talle omistatud kurjusekantsi võrdkujule heategev organisatsioon, mis maksab pankade võlaorjuses siplevatele ausatele kodanikele kord aastas valuraha.
10. Naeratage kõigile vastutulijatele. Kui hästi läheb, hakatakse teid kiiresti idioodiks pidama, mis omakorda annab tunnistust sellest, et te olete ainulaadne ja eriline.
11. Ja viimaseks, tehke head. Kõigile. Valimatult. Laske mormoonid külma talve käest sooja tuppa. Aidake vanainimene üle tee, kas siis kui ta seda ei soovi: ta lihtsalt ei tea, mis talle hea on. Ärge saatke tooteesitlejaid telefonis persse, vaid lubage likviidsusprobleemide lahenedes otsekohe ühendust võtta ja kogu nende kaup ära osta. Ärge andke noorukitele suitsu ega parmule kahte krooni, sest kopsuvähk on ravimatu ja alkohol paha. Aidake inimestel vaksalites kotte kanda ja ärge pahandage, kui nad politsei kutsuvad ning need teid raudu panevad ja pokri pistavad: nad lihtsalt ei mõista teie häid kavatsusi. Saatke käesolevad juhised kõigile oma sõpradele, koos palvega saata need edasi oma sõpradele ja sõprade sõpradele ja nii edasi. Tänage viisakalt, kui nad tulevad ja teile spämmimise eest korralikult tappa annavad: ei ole midagi kaunimat, kui südamest tehtud tegu!

Kaunist ja edukat elu teile.

Mõni liguneb Spas.

Damn, ma vaatasin siin natuke, et postid, välja arvatud üks, kipuvad na poliitilised olema. No samas, eks see ole ka asi, mille kohta midagi öelda on ja peabki ütlema. Lõppeks on ju poliitikute sahmerdamine üsna otseselt seotud õlleks ja ninaesiseks allesjääva ressursiga. Ma mõtlen seda naeruväärset summat, mis arvele on jäänud, kui pool saagist on suurele kotkale ära antud ja kapitalistid oma obroki kätte saanud (nemad, raisk, teenivad sajaprotsendilise kasumi, oma kolme ja poole protsendiga võite imikuid lollitada. Või siis keskerakonna valijaid). Ühesõnaga, see puudutab meid täiesti otseselt ja ongi kisamist väärt. Kurat, isegi Allar Jõks on endast väljas, paistab teine muidu tasakaalukas ja mis peamine, erinevalt tavainimestest ka teatavate volitustega mees olema. Mis siis imestada, et pööbel oma hääle kähedaks karjub…

Et mis mul siis üldse muud öelda peaks olema? Sellest, mida eile sõin või naisest-lapsest või autost vä? Noh, lasanjet sõin, so what? Naise-lapsega on kõik korras, vanaema (lapse, mitte minu) käis külas, onu (lapse, mitte minu) kah. Auto on remondis. Lugege Tehnikamaailma või w6mmi ploogi või turboclub.ee-d, seal on palju ägedamaid autosid kui minu oma ja neist räägitakse ka palju pädevamalt. Nojah, see et auto on paranduses, ongi tegelikult paljuski tänase posti algpõhjuseks.

Ühesõnaga, istusin siis õige proletaarlasena hommikul bussi, et tööle sõita ja avasin harjumuspäraselt raamatu (hetkel Iain M. Banksi ’Use of Weapons’, mõtlesin, et loeks ta üle, soovitan soojalt), sisustamaks neid tüütuid minuteid, mis kuluvad ühest linna otsast teise jõudmiseks. Äkitsi hakkas kusagilt lähikonnast kostma kähedat kraaksumist. Vaatasin hirmuga ringi, et kas bussijuht on mingi mutantvarese või selle ilmasõja veterani, kelle ma ise bussi aitasin, ukse vahele jätnud. Ei midagi taolist. Hääle allikaks oli hoopistükkis auväärses eas korpulentne madaam. Kuigi ta paistis tervisest pakatavat, mida võis ka ooperilauljatki kadedaks tegeva võimsa hääle põhjal järeldada, oli ta ilmselt kuskilt kuulnud, et Eesti riigil on liiga palju raha ja tõttas appi seda (juba kolmandat korda kahe nädala jooksul) tervishoiuteenustele raiskama. Mul ei ole küll kombeks võõraid vestlusi pealt kuulata, aga kuna kõrvatroppe mul ei olnud ja daamilt lähtuvad detsibellid ei jätnud muid variante, siis paratamatult valati mind üle väga huvitava infoga. Loomulikult läks jutt üsna kiiresti lähenevatele valimistele. Dialoog oli umbes selline: ’Keda valid? (mõmm-mõmm) Ah nii? Mina valin hoopis Keskerakonda (mõmm-mõmm) Oi, ära neid küll vali, vali sina ka. (mõmm-mõmm) Seal on üks tore poiss, inseneri poeg. (mõmm-mõmm) Näe ma annan sulle tema pildi, siis tead kellele hääl anda. (mõmm-mõmm) Pärast saab veel spaasse tasuta (mõmm-ahah, no ma valin)’.

Edasi ma enam ei kuulnud, sest tädi väljus ’igaks juhuks tervist kontrollima’ ja mul läks silme eest mustaks ja meelde tuli vastloetud Jõksi artikkel. Fakk, sellal kui sina hüpohondrik oma simuleerimisega riigieelarvet tasakaalustad, arstidega ’igaks juhuks’ lobisemas käid ja oma perset spas leotad, pean mina palehigis tööd rabama, et see ja veel lisaks ka muu sitt, millele parteid meie raha kulutavad, kinni maksta.
Samas, eksole, kui nüüd püüda olla humaanne ja natuke mõelda, siis tegelikult mul isegi ei ole väga kahju, kui mõni vanem inimene oma tööst laostatud tervist maksuraha eest spas ligunedes parandab. Vähemalt võrreldes ’Idiootide ja Respekti kaotanud Pubikraaklejate Liidu’ hiilgava ideega anda igale pubekale läpakas, sest ’teave on koondunud internetti’. Yeah. Tõepoolest. Internetis on näiteks sitaks teavet (koos illustreerivate piltide ja videomaterjaliga) selle kohta, kuidas kõige parem keppida on. Huvitav, kas läpakate jagamine on seega kuidagi kaudselt seotud lootusega, et need peamiselt küll täiskasvanutele mõeldud õppematerjalid aitavad Eesti iivet tõsta? Ette rutates: ma võin kinnitada, et ei aita, nolgid lasevad selle seemne kindlalt raisku ja halvemal juhul rikuvad ka klaviatuuri ära…Ausalt, vanemahüvitise maksmine oli siiski parem mõte.
Samuti on netis infoportaal rape.me, millega tutvumata üks noor inimene on rumalam kui Gaboni metsahv. Lisaks saab arvutisse installeerida suure hulga peenmotoorikat ja mõtlemist arendavaid mänge, mille kasutegurit on võimatu üle hinnata. Ja kaob ära ka probleem, et selline tüütu element nagu vanemad hakkavad arvutikasutamisele mingeid piiranguid seadma: tegu on riiklikul tasandil sanktsioneeritud õppevahendiga. Faking geniaalne mõte. Ma ei jõua ära imestada, milline haige aju neid sünnitab. Kinkige parem tasuta aabits ja korrutustabel. Tuleviku tarbeks ka õigekeelsussõnaraamat. Sellest oleks ehk ka mingit reaalset tolku.

’Keda sa valid?’ ja teised lollid küsimused.

Fakk, muud enam ei kuulegi kui keda valid ja keda valid. A mis vahet seal on, ah? Nagu oleks üldse valida kedagi. Edgarit igatahes ei vali, see peaks ütlematagi selge olema. Ilgelt Räbala Programmiga Lontkõrvu ka ei vali. Koheva Sabaga Närilisi ei vali, Jõgevamaa Pätte ei vali. Need töllid on kõik juba ammu ennast nii täis sittunud, et neid süümekaid ei jõuaks pärast kuidagi ära taluda, kui mingis meeltesegaduses oma hääle sinna oled andnud. Ainult idioot ju jookseb iga paari aasta tagant peaga vastu üht ja sama seina. A mis meil järgi jääb? Ahah, need vennad, kes puid kallistavad ja ümber kivi jooksevad, ise kilgates: ’issand kui mõnus, rohi paitab mune’. Okei, uued näod, aga olgem ettevaatlikud: juba on ilmselgeid vihjeid, et tegelikult tahavad nad kah teilt ainult raha ära võtta. Siis on veel mingid segased, kes avalikult kutsuvad üles riigipööret tegema ja valitsust vahetama. Mõte on muidu hea, siin on ainult 2 probleemi: esteks ei taha ma konkreetselt teid valitsusse, sest te olete samasugused tuhnused nagu kõik teisedki. Teiseks olete te mässajad ja edgar paneb teid varsti vangi. Ja kui ma teile hääle annan, siis mind ka. Muidugi, arvestades milline porno siin peale valimisi toimuma hakkab, ei olegi vangla iseenesest kõige halvem mõte, aga ma keeldun türmis istumast koos sotsiaaldemokraatidega. Pisiparteisid ei saa valida, saavad kuradid äkki paar mandaati ja astuvad mõne suurega samasse paati (nigunii astuvad) ja ongi kööga. Oleks hea siis, kui savikal oleks näiteks 51 kindlat häält riigikogus? Õõvastav mõeldagi. Mu hing on täis muret…
Ilmselt on ainsaks võimaluseks täita kodanikukohust ja sealjuures mitte minna vastuollu südametunnistusega see, kui anda oma protestihääl mõnele üksikkandidaadile, kellel šansid künkale pääseda sisuliselt puuduvad. Valikukriteeriumiks võiks olla näiteks näolapi ilu või nime kaunis kõla.
Tegelikult ma siiralt sooviks, et kasvõi üks kord oleks võimalik anda VASTUhääli. Ma annaks oma vasaku jala väikese varba võimaluse eest näha neid nägusid parteide valimispidudel, kui tehakse teatavaks, et ’see erakond sai miinus 34567 häält ja see teine erakond miinus 6723’. Et teile valimistort ja –napsud kibedad maitseksid ja kurku kinni jääks. Fakk, äkki paneks selline olukord mõtlema, kui palju teid ikka tegelikult usaldatakse. No na-atuke kasvõi piinlikkust tundma. Mingi inimlikkusejäänus võiks ju neis tüüpides kah alles olla?

Noh, ja siis öeldakse mulle, et ma olen vastik, kibestunud ja ebaobjektiivne. Yeah? No shit, Sherlock. Ma ei usu, et keegi paneks suurest rõõmust peo püsti, kui ta seatakse näiteks valiku ette, et ’kas lõikame kerad tervenisti maha või ainult pool?’ Teiseks on see minu blog ja ma väljendan siin oma isiklikku arvamust, mis veel tahate must? Ma ei ole mingi kuradi rahvusringhääling. Objektiivsust tahate, vaadake ETV-st Maahommikut, lugege pornoajakirju või käige sitale: tulemus haiseb ja on rõve täiesti objektiivselt, olenemata sellest, millise nurga alt teda vaadata.

Hõuli shit, poliitikud leidsid oma munad!?

Surmtüütu tants vaevatud tinasõduri ümber on saavutanud uue taseme. Kui nüüd jätta kõrvale mingisugused õiguslikud aspektid, sudimise mõistlikkus ja muu säärane, siis tuleb tunnustada künkapättide võimet munad oma paksu kõhu alt välja võtta ja mingi otsus teha. Sisuliselt saadeti ju Moskoovia kubermanguvalitsejad otsejoones nahhui ja anti sõnum, et oma puuslikega teeme mis tahame ja pole teie asi. Selline käitumine võikski saada heaks tavaks, eriti, mis puudutab prüsseli idioote. Okei, see selleks. Kui ma nüüd peaks midagi üldse arvama sellest jamast, siis on ilmselge, et keegi korjab mingit tõsist poliitilist profiiti selle tantsu ajastamisega just praegusesse momenti. Kes kurat see on, ma ei tea ja ei tahagi teada. Lihtsa inimesena aga olen ma siiras hämmingus: no kuulge, vabandust väljendust, aga te ei pistaks ju oma munni mesilastarru, isegi kui see on teie munn ja teie taru ja teil oleks selleks nagu iga õigus? Kui just mingeid miljoneid ei pakuta…Noh, ilmselt siis kellelegi pakutakse, kui seda taru on vaja järjepidevalt just praegusel ajamomendil kihamas hoida. Aga olgu. Tegelikult tahtsin ma hoopis avalikkuse ette tuua paljukannatanud sõjasangari Aljoša eluloo. Lean back and enjoy.

Svinets, Aleksei Nikolajevitš, tuntud ka kui Bronzov, A. N. (?.?.1919-22.09.1944)

Päritolu.
Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse ja mitmete sõjaliste teenete eest saadud ordenitega pärjatud Aleksei Nikolajevitši sünnipära ja lapsepõlv on samavõrd segane kuivõrd on kirgas tema lühikeseks jäänud täiskasvanuiga. Tema isa on teadmata, aga ei ole võimatu, et vankri võiks ajada nii seltsimees Uljanovi, Dzugašvili kui ka Feliks Edmundovitši ukse ette, kes maailmarevolutsiooni korraldamise, kommunismiehitamise ja rahvavaenlaste hävitamise raske töö vahel ennast tihtipeale umbe tõmbasid ja vahvate tšekistide poolt kinninabitud tüdrukutega kremli laudadel (ja nende all) mõnevõrra vägivaldselt vallatlesid. Jah, karm aeg nõudis karme tegusid…

Varajane lapsepõlv.
Igatahes leidsid 1919 aasta kevadel Sverdlovski lähistel N-küla kehvikute komitee liikmed ja ausad töölised Aljona ja Nikolai Svinetsid oma tare ukse tagant röökiva pambu, kes osutus mahajäetud lapseks. Heasüdamlikud ja lihtsad vene inimesed otsustasid lapse enda kasvatada võtta, aimamata, et see neile suuri ebameeldivusi kaasa toob. Juba varasest lapseeast saadik ilmnesid Alekseiks nimetatud põngerjal antisotsiaalsed käitumisviisid. Esimesel eluaastal tegeles väike Aljosha suurema osa ajast röökimise, õgimise ja kasvamisega, ajades leivaisa oma aplusega ahastusse. Vaevalt aastaselt murdis ta sisse sahvrisse ja sõi ära kogu varutud peki ja leiva, sundides oma hooldajaid edaspidi toituma mullast ja puukoorest. Kaheaastaselt põletas ta maha Svinetside peldiku ja üritas sama teha ka talutarega, aga kuna ilm oli niiske, tikud kehvad ja pehkinud palgid ei tahtnud hästi tuld võtta, jäi kuri plaan ellu viimata. Kolmeselt õppis ta ära papa Kolja samakaaparaadi käsitsemise (kuigi samakaajamine oli viljaikalduses Venemaal rangelt keelatud, tegelesid sellega ometi kõik, kes vähegi said) ja asus seda agaralt lähikondsetes asulates turustama. Õhtuti võis tagakambrist kuulda jorinat ja loidu ropendamist…Kuigi Aljosha muu sõnavara ei ületanud tolles õrnas eas sööginõudmiseks ja samagonni müümiseks vajalikku viitteist käibefraasi, oli ta ometi juba hiilgavalt omandanud kõik vene, ukraina ja neenetsi keeles olemas olevad roppused. Viieaastaselt virutas poiss ära kogu Svinetside majapidamises leiduva raha ja väärtasjad ja läks neid külapeole maha jooma. See jäi ka eelviimaseks korraks, kui teda N-külas ja selle ümbruses nähti. Olles võitnud hammastega sangpommi rebimise võistluse ja tulnud ämbritäie viina tühjendamises ajaga 43 sekundit teiseks, üritas kuraasi täis ja purupurjus noor rammumees vägistada kuut naisterahvast vanuses 14 kuni 76 aastat ja lugupeetud valgehabemelist külataati ja kehvikute komitee esimeest Ivan Sidorovi, vanuses 87 aastat. Selle peale sai ausatel nõukogude inimestel mõõt täis ning hangude ja rehadega relvastatult kihutasid nad Aljosha häbiga minema.

Noorukiiga.
Siinkohal teave tulevase sõjasangari elust katkeb ning järgmised infokillud pärinevad aastast 1935 Harkovi miilitsa arhiividest. Teadaolevalt veetis ta mõnd aega erinevates moraalselt defektsete kasvatusasutustes, kust ta aga kiiresti varguste ja huligaanitsemise pärast taas miilitsa hoole alla anti. Igatahes oli noor Aleksei Nikolajevitš kiiresti omandamas teada-tuntud varga-retsidivisti kuulsust ja veetis enamuse ajast parandusmajas, kus ta paistis silma oma agressiivsuse ja määratu sugutungiga, mida vägilasekasvu ja karurammuga noormees kaasvangide peal ka ohtralt rahuldas.

Täiskasvanuiga. Metamorfoos.
1938. aasta detsembrikuus väljus korduvalt kriminaalkorras karistatud Aleksei Nikolajevitš Svinets, kaasvangide seas Bronzovina tuntud endine varas ja retsidivist Harkovi vanglast, kus ta oli istunud viimased kaks ja pool aastat kehavigastuse tekitamise ja röövimise eest, ausa inimesena. On üsna raske arvata, miks allakäinud ja pätistunud noormees meeleparanduse teele pöördus, kuid usutavasti aitas sellele kaasa teade kasuema surmast ja vanglas alanud kirjavahetus töölisfakulteetlase Anna Sergejevna Ivanovaga. Igatahes on teada, et 1939 aasta jaanuaris jõudis ametlikku nõukogude abiellu astunud noorpaar Moskvasse ning et mõlemad astusid Nõukogude Liidu Kommunistlikkusse Parteisse. 1939 aasta oktoobrikuus läks Lavrenti Beria enda tähelepanu alla sattunud ja kiiresti NKVD ohvitseriks tõusnud Aleksei koos abikaasaga Bronzovi varjumine all vabatahtlikult appi fašistlike röövvallutajate ikke all vaevleva Poola partisanidele, kus nende ülesandeks olid diversiooniaktid moonavooride vastu. Hitlerlaste reetliku kallaletungi käigus traagiliselt abikaasa kaotanud Aleksei Nikolajevitši kangelastegude üleslugemine läheks pikaks, aga näiteks on teada intsident, kus ta võttis ihuüksi vaid rusikatega relvastatult vangi või lõi maha 43-mehelise hitlerlaste salga, 3 rumeenia päritolu prostituuti, 5 poola turumutti, kes spekuleerimises süüdistatuna hiljem maha lasti, ühe lombaka hobuse ja ühe pimeda vanamehe, kes küll osutus maskeerunud nõukogude luureohvitseriks.

1941 aasta 22 juunil, kui hitlerlik Saksamaa alustas reeturlikku röövkallaletungi Nõukogude Liidu vastu, kisti sõjakeerisesse ka reamees Svinets, kes osales paljudes kangelaslikes lahingutes, pälvis raudristi, teeneteristi, virtuti militari ja persetäie muid riste (kokku ilmselt rohkem kui Breznevilgi neid oli), keeldus järjekindlalt edutamisest, oli täiskarsklane, ei suitsetanud ja elas peale naise traagilist hukkumist tsölibaadis. Nõukogude Liidu kangelase nimetuse pälvis ta oma lapsepõlvekodu, N-küla vabastamisel ülesnäidatud vapruse eest. Teada on, et oma vanemate mahapõletatud tare juures pühkis ta silmist pisara ja lausus: ’Ma luban, et te saate kord puhata vaba kommunistliku Nõukogudemaa mullas, kust punalippude lehvides on välja aetud viimnegi fašistinäru ja imperialistide sabarakk! Elagu võitlus, võit ja seltsimees Stalin!’

Oma viimase lahingu pidas noor kangelane end hurraahüüete saatel Nõukogude Liidu kaitsvasse rüppe pakkunud Eesti NSV pealinna Tallinna vabastamisel 1944 aasta 22. septembril. Ülekaalukatest fašistide vägedest sissepiiratud laskemoona ammendanud noormees lömastas jalahoopidega kaks vaenlase tanki ja miinipildujatoru relvana kasutades võttis endaga kangelassurma kaasa mitusada sakslast. Vaid SS eliitvägede ja poole soomusdiviisi abil suudeti vägimees lõpuks kurnava lahingu tagajärjel hävitada, mis aga jättis kaitseliini mujal auklikuks ning reamees Svinetsi kangelassurm avas nõukogude vägedele tee Tallinna südamesse. Hitlerlikud röövvallutajad pagesid kabuhirmus. Võidukaid nõukogude vabastusvägesid tervitati noore liiduvabariigi seltsimeeste poolt punalippude lehvides ja vaimustushüüetega.

Vaid vähesed teavad, keda sümboliseerib vabastajate auks püstitatud monument imelise Tallinna südalinnas, kuid tundmatu kangelasena jääb tema kaunis kuju alatiseks meie hinge…

------------------------------------------

Ja sellise mehe ausamba tahate te, natsid ja fašistid, minema viia, raisk?

Mul on ainult kahju, et ühelgi noorel kangelasel ei olnud Tallinnat ’vabastades’ võimalik neid kangelastegusid ka tegelikult sooritada. Nuuks.

Õudne tõbi on valla pääsenud: Edgari Üledoos.

Hoidke alt, linnugripp, AIDS ja kopsuvähk!
John Smithi diagnostikakeskus on tuvastanud uue ja äärmiselt ohtliku haiguse, mis Eestimaad laastab. Värisege, õnnetud: Redundantia Immodicus Edgari (RIE) ehk Edgari üledoos on hullem kui katk ja tuumasõda. Need tapavad vähemalt korralikult ära. Teadusajakirjas ’Postimees’ avaldatud representatiivsel valimil tehtud uuringu järgi on nakatunud juba vähemalt 25% Eesti täiskasvanud elanikkonnast (Postimees/EMOR, 2007). Märke uue sündroomi avaldumisest on olnud juba aastaid, esimene suurem avalikkuse huviorbiiti jõudnud haiguspuhang vallandus mõne nädala eest Kallastel, viimane tõsisemate tüsistustega teadaolev juhtum oli Paldiskis, aga kuna pädevad organid ise juba ammu RIE raskekujulist vormi põevad, on ennetustöö seni olnud null ja nakkuse leviku tõkestamine nüüdseks juba ülimalt keeruline, kui mitte võimatu.

Päritolu:
Selle seni selgusetu etioloogiaga raske haiguse esimeseks tuvastatud kandjaks (ja kelle järgi haigus ka nimetatud on) on keegi Edgar Savisaar, kes arvatavasti korjas haigustekitaja külge Venemaa avarustest, kus igasuguseid koledaid tõbesid ringi hiilib. Andmete hoolikas analüüs võimaldab püstitada hüpoteesi, et Edgar ise põeb haiguse muteerunud vormi, mille peamisteks sümptomiteks on haiglane tung ronida võimupositsioonile, valitseda masside üle, poseerida rahahunnikute ees, süüdimatult valetada ja mahhineerida ning lihaskrambid, mis ei võimalda kõverdada nimetissõrme ja keskmist sõrme (see sümptom esineb raskekujuliselt ka nakatatud H. Lengil). Kindlasti kaasneb haigustekitaja muteerumisega ka üleloomulike võimete omandamine, kuna
a) inimesed neelavad vaatamata kõigele kogu selle möla alla, mis ilma ise haigestumata või telepaatilise mõjutamiseta ei oleks võimalik;

b) ilma paramentaalsete võimete rakendamiseta ei annaks keegi Edgarile riigi rahapaja võtit (kui ta just ei suuda muuta oma kehakuju- ja olekut ning tungida sisse vähimastki praost, mis pole ka võimatu: mutatsiooni ulatus on seni selgusetu) ;

c) haiguse suunatud ja eesmärgipärane levitamine ei ole tavainimesele võimetekohane.

Kliiniline kirjeldus ja diagnostilised juhised.
RIE kliinilises pildis domineerivad kriitikavõime alanemine, mäluhäired, reaalsustaju kadumine, elementaarsete loogikareeglite eiramine, võimetus eristada teisi infoallikaid ja sõnumeid Edgari omadest, düsleksia ja düskalkuulia kujunemine, rohelist värvi esemete fetišistlik silitamine (prügikastid, keskerakondlaste näopildid), raskematel juhtudel esineb vastupandamatu tung astuda Keskerakonda, kontrollimatu agressiivsus punaste ja kollaste esemete (nt. valgusfooride klaasid, tuletõrjeautod) vastu. Iseloomulik on haiguskriitika puudumine ja problemaatika eitamine ning isegi uhkustunne oma haiguse üle. Kindla diagnoosi jaoks peab kesksena eksisteerima veendumus Edgar Savisaare kõikvõimsusest, ilmeksimatusest ja kõigi positiivsete sõnumite ja saavutuste omistamine talle. Infotöötlus on selektiivne ja esinevad väljakujunenud kinnisideed, mille vaidlustamine toob enamasti kaasa agressiivsuspuhangu.

Vältimine ja ravi.
Tõestatult efektiivseid ravimeetodeid seni veel ei ole, kuid haiguse vältimine on teatud ebamugavustega leppides siiski võimalik. Mõned juhised:

a) Isoleerige ennast meediakanalitest. Teleka ja raadio saab maha müüa, ajalehtedel on teatav kütteväärtus.

b) Ärge kõndige raudtee ääres ega sõitke rongiga.

c) Õppige uuesti lugema. Võtke aabits ja veerige kokku sõnad ja laused, ilma ühtegi tähte või sõna vahele jätmata. Töötage läbi terve aabits. Õppige tekstid pähe. Laske spetsialistidel tulemust kontrollida ja hinnata.

d) Õppige uuesti arvutama, eriti soovitav on keskenduda jagamistehetele. Kasutage selleks numbreid 1.3 miljonit, 10000, 25000, 8000, 76 miljardit. Kontrollige tulemust arvutil. Korrake menetlust veendumaks vastuste õigsuses.

e) Metsas, prügi välja viimas ja fooriga reguleeritud ristmikel on esialgu soovitav käia koos spetsialistiga, kes hindab rohelise värvi mõju ja haigestumisriski

f) Hoidke silmad lahti ja põgenege inimeste eest, kellel on nimetissõrm ja keskmine sõrm püsti: need on juba nakatunud äärmiselt ohtlikud indiviidid.

Järgides neid lihtsaid juhiseid, on võimalik haigestumist ära hoida. Olge ettevaatlikud! Seni on teada vaid üks osaline paranemisjuhtum (patsient Mikser, Sven), kõigil teistel juhtudel on RIE läbipõdemisega kaasnenud tüsistused, mis on hullemadki kui haigus ise (näiteks patsient Klenski, Dmitri). Nii et palun hoidke end. Elementaarsete ettevaatusabinõude eiramise korral võib juhtuda, et 4. märtsiks on haigestunud juba üle 50% valimisealistest elanikest ja siis tuleb veel nakatumata inimestel hakata üle lahe ujuma (Edgar sulatab kiusu pärast lahe pealt jää ära selleks ajaks) või minna Lätti asüüli taotlema. Ja kiiresti, sest kui kohe peale valimistulemuste selgumist punuma ei pista, on lõpp. Kõik. Finito. Haigus murrab meid kõiki.

Kui palju maksab tolmuimeja?

Okei, poliitikast on siiber, seal sitamajas midagi mõistlikumaks nagunii kunagi ei muutu, mölise või ära mölise. Ma muidugi arvan, et tuleb möliseda, aga okei, puhkaks jalga. Hariks teid siis hoopis kogemuslikul baasil selles vallas, mis puudutab teatud majapidamistarbeid. Et kui palju maksab üks tolmuimeja? Jajah, seesama asi, mille te naise sõimu saatel aegajalt kätte võtate, et üle tõmmata need närused ruutmeetrid, mis teid eluks ajaks teoorjusesse on mõistnud. Palju siis, 2K? Mkm. Okei, 5K? Vale. No hea küll, überkunn asi vilkuvate tulukestega, 10K? Ikka vale. Kolkend viis tonni maksab. Koos selle ainsa otsikuga (TURBO!), mis talle umbes sajandiku lubatud funktsionaalsusest annab, kolkend kaheksa tonni. Tellite täispaketi vidinaid, viiskend tonni. Ei usu? Lugege siis edasi.

Et kuskilt peale hakata, annan ma jälle täiesti tasuta nõuande: kui teil pole mõistusevastaselt palju vaba aega ja üleliigset raha, siis ärge igast tooteesitlejaid koju laske. Eriti mitte neid, kes teile ’unikaalset puhastusmasinat’ pakuvad. Või küsige ENNE telefonis, palju tema tavaar maksab. Mitte et nad ütleksid: no kuulge, ükski normaalne inimene ei kuula edasi, kui keegi küsib tolmuimeja eest sellise summa! Aga kui ta tuleb kohale, räägib teile oma imemasinast (nimesid ei nimeta, et mitte kellegi ärihuvisid kahjustada), solvub hingepõhjani kui te tema kaadervärki järjekindlalt tolmuimejaks kutsute, taidleb, seletab…siis äkki mõni jobu tõepoolest ostab isegi pärast hinna kuulmist (soodne järelmaks, ainult teile, ainult täna ja kohe!).

Whatever. Igatahes võiks eeldada, et sellise hinnaga masin suudab lisaks muule ka lapsi peksta ja õlut pruulida. Või kui ei suuda, siis on ta varustatud sensoritesüsteemiga ja on programmeeritav (hei, sellised peaks ju olemas olema?), nii et sel ajal, kui masin koristab, on teil võimalik lösutada diivanil ja limpsida kellegi teise pruulitud õlut. Aga ei.

Mis värk on siis? Noh, esiteks on ta tehtud, tsiteerin: ’tuur-sellest-noh, lennukimetallist’. Äge! Ilmselt mõeldakse duralumiiniumit. So fucking what? See teeb ta ainult raskemaks kui plastkorpusega masin oleks. Kuidas see funktsionaalsusele kaasa aitab? Õige, ei aitagi. Ja kui te ei kasuta majapidamistarbeid jalamattide või poksikottidena, siis pole ju mingit vahet. Teiseks töötab ta, tsiteerin: ’tur…turb…noh, teisel põhimõttel’. Turbiini peetakse ilmselt silmas. Yeah? Vägev värk, imeb paremini. Aga nii hästi kui naine ei hakka ta kunagi imema, ükskõik milline ta tööpõhimõte ka poleks. Kolmandaks ei puista ta õhku, tsiteerin: ’kantserogeenset ainet’. Et millist siis konkreetselt? Pealegi ma suitsetan, seega paar molekuli ’kantserogeenset ainet’ õhus rohkem või vähem ei oma mingit sisulist tähtsust. Mis ta teeb siis üldse? Noh, mida tolmuimejad üldiselt ikka teevad: imeb tolmu. Aga kas rasvapleki diivanilt tegi puhtaks, kuigi lubati? Loomulikult mitte! Aga spetsiaalselt testimisotstarbeks toodud vana plekiline vaip sai puhtaks? Ei, sest ’sügavpuhastusmidaiganes’ ei olnud kaasas. Nojah, kui ma ise oleks esitleja ja oleks seda vaipa näinud, siis mul oleks ka palju asju ’maha jäänud’. Kas ma pidin ise oma tolmuimejaga taidlema, et tõestada, kuivõrd tema maquina parem on? Jah, loomulikult. Persse, see teebki kõige verisemaks. Sina tahad oma tavaari müüa, eksole, mitte mina, seega on sinu asi mulle tõestada, et see on ostmist väärt. Mitte mina ei pea vehklema. Ja see valge hirmutuspaber, mis kogu aeg ilgelt räpaseks saab, pole mingi kuradi tõestus. Niisiis veelkord: ärge laske neid enda juurde. Ja kui teil pole 35 tuhandega midagi teha, siis ma võin teile anda inimese kontonumbri, kes teab täpselt, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Tolmuimeja saate pealekauba. Kojuvedu eesti piires tasuta. Kui te nüüd teete lihtsa lahutamistehte garantiitšekil oleva numbriga, siis saate teada, kui palju maksab teenus, et ma a) säästsin teile 3-4 tundi teie kallist vabast ajast ja b) säästsin teie vaimset tervist, kuna te ju ei pidanud seda müügimöla kuulama. Arvestades, kui palju naeruväärset paska (nii träni kui teenust) müüakse veel naeruväärsema hinnaga, siis ma leian, et hindamatu aeg ja veel hindamatum vaimne tervis on iga kulutatud senti väärt.

Siiralt teie,
John Smith,
Liivimaa Langetõbiste ja Idiootide Hooldamise Ühingu taasasutaja.

Tasuta valimisnõuandla poliitikutele tänasest avatud!

Nõnda. Kuna kõigil peale tsentristide näib olevat probleeme mõistlike valimislubaduste väljamõtlemisel (kuigi ma väga tahaks uskuda, et tegemist on mingite süümekatega jõhkra valetamise pärast, on ilmselt ikka küsimus väheses intellektuaalses kapatsiteedis), siis avan tasuta konsultatsioonipunkti.

Esimene väike tasuta vihje kõigile, kes ei ole tsentristid (valimisreklaami osta saate siit).
Avame aabitsa leheküljelt üks, seletused järgnevad.
Ma siiralt ei saa aru, mis kuradi taktika on VÄHEM raha pakkuda kui teine erakond. Kurat, tahate hääli saada või ei taha? Tahate? Selge. Kui ets teeb näiteks kaheksatonnise pensioniga otsa lahti, siis tuleb ise kohe vähemalt kümpa pakkuda. Mitte kuus, nagu janno-villu või oravad. Saage ometi aru, et inimesi ei huvita, kas pakkumine on mõistlik, realistlik ja jätab hüperinflatsiooni tekitamata või mitte. Papinumber on oluline. See jääb meelde. Üldine reegel on, et mida suurem ja ümmargusem, seda parem. 6, 8, 10 ja 25 on kõik täpselt ühtmoodi õhust võetud ja mitte millekski kohustavad numbrid. Eriti kui sinna lisada pisike sõnake 'keskmine', mis inimestel alati kahe silma vahele jääb. See 'keskmine' võimaldab igasuguse numbriga seotud lubadust täita. Pensionite puhul on selleks vähemalt kolm lihtsat viisi, mis ilmselt töötavad kõige paremini kombineeritult. Esiteks, tõsta pensioniiga nii kõrgele, et enamus inimesi on selleks ajaks raskest tööst kurnatuna surnud. Teiseks, väänata pensionitele täis tulu- ja sotsiaalmaks esimesest sendist. Kolmandaks ja kõige mõnusamaks (ja siin varemgi vihjatud) variandiks on tõsta riigikogulaste eripensionid nii kõrgeks, et lubatud KESKMISE välja annab. Iizi. Kui te ei taha, et ets ja jüngrid kõik hääled endale korjavad, siis tulge mõistusele ja pakkuge ta lihtsalt üle. Sellest ei juhtu midagi ja see ei kohusta teid millekski! Ausalt. Oluline on lihtsalt viidata 'keskmisele'. Kui 4 aasta pärast taas laveerimisel abi on vaja, siis olen meelsasti nõus uuesti konsulteerima.

Ikka siiralt teie,
John Smith.

Raha on ilus, Edgar kole.

Nojah, sõbrad KE-st on asunud valimiskampaania järgmist etappi ellu viima. Et esmalt räägime, kuidas kõik tehtud on ja siis räägime, et oleme nii kõvad mehed, et teeme aga edasi. Okei. Tehke. Aga pilt, kuidas ets rahahunnikute vahel seisab…püha õudust, palun korjake ta sealt ära, kurat, see on MINU ja TEIE raha, mitte savika oma! See, et ta lasnakal viisteist tuhat ja natuke peale häält sai tähendab, et ta võib bossi mängida nende 15-16 tuhande inimese papiga. Mitte kogu eelarvega. Ülejäänud miljon ja pisut rohkem inimest pole sind selleks volitanud. Nii et kao minema, raisk!

Aga vaataks siiski pisut lähemalt, millise algoritmi järgi vanapaks seda pappi, mille taustal ta nii poseerida armastab, laiali hakkab jagama. 25000 palka? Oooooo! Kuna inimestel on enne valimisi alati tõsiseid probleeme KOGU lubaduse teksti läbilugemisega, siis mõned väikesed vihjed. Tervikuna näeb lubadus välja nimelt selline: ’tõstame avaliku sektori töötajate KESKMISE palga 25 kilo peale’. Kordan veelkord, mitte keskmise töötava eestlase igakuise palganumbri, vaid ainult avaliku sektori, ja mitte kõigi sektori töötajate, vaid keskmise. See on hea lihtne teha. Tõstame kõigi erakondlaste ja muude pättide palganumbri, noh, näiteks 2,5 milli peale ja ongi korras. Keegi möliseb pärast, et ei saa 25 tonni? Tough shit, keegi pole öelnudki, et kõik saavad. Aga keskmine palk näe on. Nii et ….tjeehtud! Keegi ju ometi ei usu, et järgmise nelja aasta pärast hakkab politseinik, päästja või õpetaja 25 K saama? Muidugi ei hakka. Aga keskmine tõepoolest on nii suur.
Arstidele anname 2 keskmist palka? Aga palun. Kuna kellelegi peale avaliku sektori bosside enam raha ei jagu, arstid aga sinna hulka ei kuulu (haiglad on SA-d, perearstikeskused AS-id ja OÜ-d), on see ka hea lihtne teha. Näiteks kui nende palga arvutamiseks võtta aluseks mitte aritmeetiline keskmine, vaid mediaan. Arvestades, et mediaan on ilmsesti kuskil 5 tonni juures (või ka madalam, ma ei tea täpselt), saavad arstid siis 10 tuhhi. Ehk mitte kopkatki rohkem kui praegu. Aga visaku see esimene kivi, kes ütleb, et see ei ole kaks keskmist palka. On ju! Tjeehtud! Ja muide, miks just arstidele? Sest nad ähvardasid streikida ja on tähelepanu keskpunktis. Hiilgav ajastus, kulla poisid ja tüdrukud, hiilgav! Kestvad kiiduavaldused, mis kasvavad üle ovatsioonideks.

Munitsipaalkorterite jutu võiks tsentristid kohe maha jätta, kuna inimeste peas seostuvad nad peale K-Kohukese just nimelt kahtlaste kinnisvaramahhinatsioonidega (ei, me ei ole neid unustanud!). Äriidee muidugi on iseenesest võimas. Ajame eelarveraha eest putkad püsti ja parseldame omadele maha. Või kui omadel pole vaja, siis neile, kes parasjagu rohkem pappima on nõus. Kes ütleb, et me ei ehitanud, ehitasime ju! Oma asi, et kehvikud ei jaksanud osta. Sitt päev. Tjeehtud!

Mida iganes. Lapsele 10K, pensionäridele 8K ja muud säärased asjad muutuvad peale savika radikaalseid majandusreforme nagunii lihtsalt täidetavaks, kuna iga summa, mis ei ole vähemalt seitsmekohaline, muutub automaatselt tikutoosirahaks. Ja siis saavad need, kes 4 aasta pärast pole veel oma telekat pidanud pandimajja viima, taas vaadata Edgari lihavat nägu, mis räägib sellest, kuidas kõik on tehtud ja elu läheb aina paremaks ja antud viisaastakul toodeti juba 4 aastaga 162% plaanitust rohkem saapapaelu …näed, nüüd läks käest ära. See pärineb ju Orwellilt.

Eelarves on liiga palju raha ja see on vaja kuskile ära raisata? Ärge muretsege, Keskerakond teeb ära. Ja kui üksi ei jaksa, võtab teised jobud kampa.

Reiljanite grupeering on samuti asunud jõulisemat kampaaniat tegema ja oma reklaamid üritanud tsentraalparteilaste pealt maha viksida, aga neile omasel ähmasel ja arglikul moel, tagasihoidlikes pruunides toonides ja vaikse häälega. Õnneks ei näita nad seal kumbagi reiljanit. Õige kah. See hirmutaks need viimasedki kasti bockiga ära ostetud külapoe ees istuvad pätid valimiskasti juurest eemale.

Nüüd jääb vaid oodata, milliseid võikaid plaane meie raha raiskamiseks järgmise 4 aasta jooksul hauvad vastukäiguna muude parteide funktsionärid. Sest kuigi 202 milli on juba tuuri pandud, on siiski pea 76 miljardit alles. Näidake mulle ühte parteilast, kes ei ihalda sinna esimesel võimalusel otsekohe küüsi taha ajada ja ma valin tema.