Mõni liguneb Spas.

Damn, ma vaatasin siin natuke, et postid, välja arvatud üks, kipuvad na poliitilised olema. No samas, eks see ole ka asi, mille kohta midagi öelda on ja peabki ütlema. Lõppeks on ju poliitikute sahmerdamine üsna otseselt seotud õlleks ja ninaesiseks allesjääva ressursiga. Ma mõtlen seda naeruväärset summat, mis arvele on jäänud, kui pool saagist on suurele kotkale ära antud ja kapitalistid oma obroki kätte saanud (nemad, raisk, teenivad sajaprotsendilise kasumi, oma kolme ja poole protsendiga võite imikuid lollitada. Või siis keskerakonna valijaid). Ühesõnaga, see puudutab meid täiesti otseselt ja ongi kisamist väärt. Kurat, isegi Allar Jõks on endast väljas, paistab teine muidu tasakaalukas ja mis peamine, erinevalt tavainimestest ka teatavate volitustega mees olema. Mis siis imestada, et pööbel oma hääle kähedaks karjub…

Et mis mul siis üldse muud öelda peaks olema? Sellest, mida eile sõin või naisest-lapsest või autost vä? Noh, lasanjet sõin, so what? Naise-lapsega on kõik korras, vanaema (lapse, mitte minu) käis külas, onu (lapse, mitte minu) kah. Auto on remondis. Lugege Tehnikamaailma või w6mmi ploogi või turboclub.ee-d, seal on palju ägedamaid autosid kui minu oma ja neist räägitakse ka palju pädevamalt. Nojah, see et auto on paranduses, ongi tegelikult paljuski tänase posti algpõhjuseks.

Ühesõnaga, istusin siis õige proletaarlasena hommikul bussi, et tööle sõita ja avasin harjumuspäraselt raamatu (hetkel Iain M. Banksi ’Use of Weapons’, mõtlesin, et loeks ta üle, soovitan soojalt), sisustamaks neid tüütuid minuteid, mis kuluvad ühest linna otsast teise jõudmiseks. Äkitsi hakkas kusagilt lähikonnast kostma kähedat kraaksumist. Vaatasin hirmuga ringi, et kas bussijuht on mingi mutantvarese või selle ilmasõja veterani, kelle ma ise bussi aitasin, ukse vahele jätnud. Ei midagi taolist. Hääle allikaks oli hoopistükkis auväärses eas korpulentne madaam. Kuigi ta paistis tervisest pakatavat, mida võis ka ooperilauljatki kadedaks tegeva võimsa hääle põhjal järeldada, oli ta ilmselt kuskilt kuulnud, et Eesti riigil on liiga palju raha ja tõttas appi seda (juba kolmandat korda kahe nädala jooksul) tervishoiuteenustele raiskama. Mul ei ole küll kombeks võõraid vestlusi pealt kuulata, aga kuna kõrvatroppe mul ei olnud ja daamilt lähtuvad detsibellid ei jätnud muid variante, siis paratamatult valati mind üle väga huvitava infoga. Loomulikult läks jutt üsna kiiresti lähenevatele valimistele. Dialoog oli umbes selline: ’Keda valid? (mõmm-mõmm) Ah nii? Mina valin hoopis Keskerakonda (mõmm-mõmm) Oi, ära neid küll vali, vali sina ka. (mõmm-mõmm) Seal on üks tore poiss, inseneri poeg. (mõmm-mõmm) Näe ma annan sulle tema pildi, siis tead kellele hääl anda. (mõmm-mõmm) Pärast saab veel spaasse tasuta (mõmm-ahah, no ma valin)’.

Edasi ma enam ei kuulnud, sest tädi väljus ’igaks juhuks tervist kontrollima’ ja mul läks silme eest mustaks ja meelde tuli vastloetud Jõksi artikkel. Fakk, sellal kui sina hüpohondrik oma simuleerimisega riigieelarvet tasakaalustad, arstidega ’igaks juhuks’ lobisemas käid ja oma perset spas leotad, pean mina palehigis tööd rabama, et see ja veel lisaks ka muu sitt, millele parteid meie raha kulutavad, kinni maksta.
Samas, eksole, kui nüüd püüda olla humaanne ja natuke mõelda, siis tegelikult mul isegi ei ole väga kahju, kui mõni vanem inimene oma tööst laostatud tervist maksuraha eest spas ligunedes parandab. Vähemalt võrreldes ’Idiootide ja Respekti kaotanud Pubikraaklejate Liidu’ hiilgava ideega anda igale pubekale läpakas, sest ’teave on koondunud internetti’. Yeah. Tõepoolest. Internetis on näiteks sitaks teavet (koos illustreerivate piltide ja videomaterjaliga) selle kohta, kuidas kõige parem keppida on. Huvitav, kas läpakate jagamine on seega kuidagi kaudselt seotud lootusega, et need peamiselt küll täiskasvanutele mõeldud õppematerjalid aitavad Eesti iivet tõsta? Ette rutates: ma võin kinnitada, et ei aita, nolgid lasevad selle seemne kindlalt raisku ja halvemal juhul rikuvad ka klaviatuuri ära…Ausalt, vanemahüvitise maksmine oli siiski parem mõte.
Samuti on netis infoportaal rape.me, millega tutvumata üks noor inimene on rumalam kui Gaboni metsahv. Lisaks saab arvutisse installeerida suure hulga peenmotoorikat ja mõtlemist arendavaid mänge, mille kasutegurit on võimatu üle hinnata. Ja kaob ära ka probleem, et selline tüütu element nagu vanemad hakkavad arvutikasutamisele mingeid piiranguid seadma: tegu on riiklikul tasandil sanktsioneeritud õppevahendiga. Faking geniaalne mõte. Ma ei jõua ära imestada, milline haige aju neid sünnitab. Kinkige parem tasuta aabits ja korrutustabel. Tuleviku tarbeks ka õigekeelsussõnaraamat. Sellest oleks ehk ka mingit reaalset tolku.