Pildikesi elust vol 2

Isuvad Ilja Muromets ja Aljoša Popovitš nukralt palkidest tahutud laua taga.
- 'Kas me mõdu-õlle jõime kõik ära?' uurib Ilja
-'Jah'
-'Aga viinakese?'
-'Selle ka.'
- 'Veinikese?'
- 'Seda on, aga see on vastik'

Jäävad velled-kangelased mõttesse. Õues ladistab vihma ja elu tundub kole. Rüüpavad hapukat veinikest ja nukrutsevad.

- 'Kas Gorõnõtš on ahelates?' uurib Ilja, et pisut elukest halli õhtusse tuua
- 'Koos ju nägime, sitakott', toriseb Aljoša. 'Dobrõnja on raipe nii ära ehmatanud, et köhatad korra, juba situb ennast täis. Süütute neitsite päästmisest pole sittagi kuulda enam, sest ajast kui..'
- 'Dobrõnja pani. Mina ei mäleta midagi.'
- 'Küsi Imelinnult!'
- 'Nalja teed, veli kangelane? Viimane kord, kui imelind siin oli...ah, mäletad isegi'
- 'Ei mäleta.
- 'Kus Imelind üldse on?'
- ' Mis vahet seal on?'

Ohkab Ilja, poetab pisara Aljoša.
Otsustavad: teevad veinist samakat.

Hirmsa raksuga lendab uks koos piitadega maha ja sisse kargab Dobrõnja
'Velled, kangelased, kuulsin, et hakkate samakat ajama. Ma lähen toon puid!'
Aljoša ja Ilja saavad vaid suud maigutada.
Kipitab Dobrõnja Nikititš katkisest uksest välja.

Panevad velled-kangelased torud hakkama ja jäävad Dobrõnjat ootama. Mees lubas, mees teeb.
Ähkides ja puhkides ukerdab Dobrõnja terve palkmajaga kohale ja lajatab selle maha.

-'Näe, tõin ära, raisk'
Aljoša ja Ilja sõnatud. Dobrõnja kisub majakeselt jalad alt, tükeldab sekundiga putka halgudeks, paneb pliidi torude all küdema ja kanajalad grillima.
'Näe, pealevõtukas', röhatab Nikititš. 'Andke seniks seda haput pläga'.
Ammutab Nikititš parasjagu ämbritäit, kui äkki lendab luua seljas ukseavast sisse Baba Jagaa.

'Pojakesed, mis te majaga tegite! Andke tagasi!'

Sosistab Ilja teisele kõrva 'Kas see segane tõi Jagaa maja meile kütteks?' Popovitš vait. Ei julge noogutadagi.

Rüüpab Dobrõnja ämbrist lonksu veinikest ja valab vaadi ümber torudesse.
'Mis tahad, vanamutt?'
'Anna maja tagasi, muidu nean ära!'
Vaatab Dobrõnja haluhunnikut ja kehitab õlgu.
'Nõiun konnaks, sisalikuks, maoks...'
Paneb Dobrõnja kämbla Jagaa hõredate hallide juustega kaetud kolbale.
'Ära mölise, vanamutt!'
Keerab Nikititš koivad tulel ringi
'Tahad, saad varsti ampsu, või lähed, raisk, ise ka läbi torude. Valik, vanaeit, on ainuüksi sinu'
Vaatab Dobrõnja Ilja ja Aljoša poole, kes klaasistunud pilguga klaasidesse vahivad ja röhatab. Jagaa vaikib.
'Küsimuisi pole? Nii ma arvasingi', on Dobrõnja rahulolev ja lõhub veel mõned halud Jagaa mööblist samakaaparaadi alla. Miski pritsib ta käele.
'Oh, raisk, vanamutt, miks sa ei öelnud, et sa siin raha hoiad?'
Ilja Muromets ja Aljoša Popovitš vaikivad. Sitem on alles tulemas, on velled-kangelased veendunud. Keegi ei kepi Baba Jagaaga...

Järgmisena sarjas: Dobrõnja satub haiglasse. Aljoša Popovitš ja Ilja Muromets istuvad Goronõtsi hammaste vahel vihmavarjus ja veenduvad, et ILMAtaat on sitakott. Kuna ta on olnud kaua ILMA. Gorõnõtš annab lubadusi. ILMAtaat ei usu Gorõnõtšit ega kangelasi.

Pildikesi elust enesest vol 3.

Istuvad velled-kangelased ja ootavad kannatamatult, kuni torudest tuleb see õige samakas. Tammine kapp tila all täitub piinava aeglusega. Dobrõnja närib Jagaa majast kistud jalga ja ropendab omaette. Aina vaiksema häälega. Lõpuks ainult kähiseb. Vaatavad Ilja ja Aljoša teineteisele otsa.
-'Neediski ära, raisk'. mõtleb Ilja
-'Needis jah, kuradi vanamoor...' mõtleb Popovitš vastu.

Velled-kangelased hädas. Dobrõnja tuleb ravile saata, Kriibib teine küünega seinapalgile roppe sõnu nii et saepuru lendab, midagi ei kosta, ilmselgelt on tal miskit tõsiselt häda. Vaatavad velled-kangelased ringi ja mõtisklevad: kust kaless võtta, et Nikititš taimetarga juurde saata? Gorõnõtši on tõprik ise nii ära hirmutanud, et see ei lenda kuskile, Baba Jagaa maja on juba halgudeks ja jaladki nahka pandud...Kaštšei peidab ennast kuskil laanes ja ei julge köhatatagi, kardab, et tema jalgadest tehakse ka praad ja silmad pannakse purki ilmarahvale kaemiseks....

Äkitsi tuleb Iljale meelde vanarahvatarkus: vennad vägilased ei otsi Loll-Ivani lendavat laeva ega Imekauni Vassilissa võlurätikut, nad lähevad omal käel kohale! Ja kui enam silmalaugudel roomata ei jaksa, püüavad metsast, raisk, karu ja rakendavad tõpra looreha ette! See tarkusetera meeles mõlkumas ammutavad sõbrad kapatäie samakat ja hiivavad Dobrõbja kukile. Vend Vsevolod ei elagi ju nii kaugel...

Kraabib taimetark Vsevolod-ravitseja Kaštšei hambast ja Loll-Ivani sõrmeluust tehtud konksuga Nikititši mandleid välja. Rabeleb Dobrõnja lavatsil ja uriseb: 'Grrmrrgrghuhh'. Vend Vsevolod nõutu. Itsitab Jagaa.
-Mida, vanamutt,' uurib vend Vsevolod
- 'Ihihiii.'
- 'Mida?'
- 'Tahad tõlgin?' on Baba Jagaa endaga rahul.
Vaatab Dobrõnja metsiku pilguga enda ümber. 
Vend Vsevolod viskab tapri, millega Jagaad ähvardas ja malaka, millega Dobrõnja suud lahti hoidis, klirisedes põrandale.
- 'Räägi, vanamutt!'
- 'Dobrõnja ütles: 'kui sa, türa, mu kurku veel kõdidtad, saad, raisk, lõuga!''
-'Ainult seda? Seda ma ei kuule esimest korda...'
Kihistab Jagaa.
'Kuidas sa, taimetark, ennast samblana tarepalkide vahel tunneks? Nagu kodus?'

Longivad Ilja Muromets ja Aljoša Popovitš vend Vsevolodi juurest oma tare poole, kui äkitsi hakkab vihma kallama.
-'Needis ilma ka ära, kuradi vanamutt,' mõtleb Popovitš
-'Needis, raibe, jah,' mõtleb Ilja.

Vaatavad ringi, et kuhu varju minna. Leiavad tee ääres vedeleva Gorõnõtši.
-'Lõuad lahti, raisk!' karjub Popovitš, puhtast tigedusest maailmakorralduse vastu. Hirmsa kriginaga avanevadki lohe lõuad. Peidavad velled-kangelased ennast sinna vihmavarju.

-'Sul, raipel, oleks õlitamist vaja...millal neitsi verd viimati mekkisid?' Popovitš tunneb, nagu oleks hea nalja teinud ja itsitab omaette.
Kratsib Ilja kukalt nagu poleks eelnevat kuulnudki, ja masseerib tagumikku. 
-'Kuradi sitakott oleks võinud keele paremale poole hammaste peale panna, et pehmem istuda oleks...' Vaatab siis murelikult taeva poole.
-'Aga sitta sellest. On, reo, niigi palju kannatanud Dobrõnja käes.'
Patsutab Ilja lohe kolmanda rea neljandat hammast ja ohkab.
-'Mul rusikas enam ei tõuse kohe teda klohmima...  Mis sa arvad, Aljoša, kas ämber on lõpuks täis tilkunud selleks ajaks kui tareni jõuame?'



PS: võibolla ma kunagi täidan lüngad. Et kust sai siia juttu Baba Jagaa.  Mis sai vend Vsevolodist. Mida lubatud ILMAtaat asjast arvab. Miks Loll-Ivani sõrmeluu võiks oluline olla. Aga võibolla ei täida ka. Mis vahet seal on?