Jõmluse positiivne pool

Spoiler: alljärgnev on täis stereotüüpe ja üldistusi. Ma tean seda, need on seal taotluslikult.

Ühesõnaga.
Käisin reedehommikuse traditsiooni kohaselt lapsega jalutamas. Oma lemmikvõsas Hiinalinna taga. Magav laps pluss inimtühi kant annavad hea võimaluse oma, aga eriti teiste elu ümber hinnata. Täna jõudsin ma kahele olulisele järeldusele:
a) ma olen olnud ebaõiglane
b) haridus ja 'peaga töö' on overrated.

Miks? Lihtne.
Poolel teel mahajäetud daatšade ja maalapikeste vahele käib vilgas ehitustöö.
'Objektide' ümber seisab ports ägedaid künasid, mida igamees 'rullnokaautoks' nimetaks. Kõrvalepõikena, mõni on täitsa maistekalt tuunitud. 'Objektide' vahel kohtab siia-sinna sebimas ehedaid 'põmmpäid', kelle jutukatked, mis tahes-tahtmata kõrvu jõuavad, on enamasti teemal 'türa ta mu relakat tagasi ei toonud' ja 'putsi, täna saab pappi ja hakkame jooma, raisk'. Inetu, jah? 'Rullnoklik'? Muidugi. Aga so fucking what? Äkki on hoopis nii, et need tüübid, olenemata üldisest suhtumisest, loovad suuremat väärtust, kui kabinetis perset sügavad 'intelligendid'? Mulle väga meeldib, kui inimene suudab midagi kätega valmis teha, isegi kui ta ei suuda kirjutada rohkemat kui oma allkirja ja ei tunne numbreid peale nende, mida on vaja mõista, et eristada üht Nokia mobiiltelefoni mudelit teisest. Just sel lihtsal põhjusel, et need vennad on räige palava või rõveda lörtsiga objektil, saab mu laps paari aasta pärast lasteaeda (ehk) ja mul endal on katus pea kohal. Kas see üksi pole tunnustust väärt? Minu meelest on. Ah et 'nad on lollid ja nõmedad' ja 'ei saakski muuga hakkama'? Ütleb KES? See, kes on x aastat kuskil 'kõrgkoolis' ärijuhtimist tudeerinud, käib igal hommikul kell kaheksa mõttetutel koosolekutel ja arvab, et on seetõttu klass ülem neist, kes reaalselt midagi püsti panevad? Olgugi, et viimased kimavad vana bemmiga, panevad vahetpidamata tirakat, ei ole kunagi Õigekeelsussõnastikust kuulnud ja sebivad naisi, kelle parem osa peast on koondunud väljapoole koljuluud (mitte, et selles iseenesest midagi halba oleks), on nende üldrahvalik naeruvääristamine ebaõiglane, seda enam, et paljud plõksijad kuuluvad tegelikult ise oma kapatsiteedilt samasse kategooriasse.

Lihtne inimene on siiras ja käitub printsiibil 'nagu sina mulle, nii mina sulle'.
Kui ma nüüd hästi meenutan, siis mingi osa oma tudengipõlvest sai elatud üürikas, kus perepoeg oli 'jõmm' selle kõige ehedamas tähenduses. Käis välismaal ehitamas. Kodus sõitis tuunitud vanema tüübi 3-seeria BMW-ga. Kuulas räiget vaibakloppimist (jajah, öösiti, otse minu seina taga). Pani klemmidega tinti kui vähegi sai ja rääkis peamiselt nikust, papist, tümmist ja bemmist. Aga ometi ei tule mulle meelde kedagi, kes oleks olnud vaatamata oma paljudele nn. 'puudustele' inimesena minu vastu heasüdamlikum ja ausam. Kuna ka mina ei üritanud teha nägu, nagu ma oleks kuidagi parem inimene või seisaks kõrgemal. Selle vastutasuks lahendati kõik vähegi ajusid nõudvad probleemid minu juures. Keerati litakas vaiksemaks (noh, mõneks ajaks vähemalt), kui ma viisakalt mainisin, et mul on järgmine päev eksam. Kutsuti pidevalt peoga ühinema ja aktsepteeriti ka viisakaid äraütlemisi, isegi umbjoobes olles. Ei astutud suvaliselt minu tuppa sisse, kuna see 'oli ju nende maja', nagu eelmisel üürnikul olla läinud. Keegi ei suskinud selja taga ja ei väänanud salaja peeru vahele, vaid kõik sai lahendatud näost näkku. Aga katsu, raisk, igast 'intelligentide' seltskonnas kõigist intriigidest eemale jääda. Sittagi.

Mõeldes nüüd enda ja muude 'haritute' peale, siis äkki see, mida me suudame maailmale anda, pole kaugeltki nii kõva värk, et meil oleks õigust vähemvõimekaid ja lihtsamate soovide ja vajadustega inimesi halvustada. Olgu nad pealegi ühekülgsed, tülikad ja isegi potentsiaalselt ohtlikud, näiteks juhul, kui külasimmanil mõnele varba peale astuda või mitte neid kiita nende seksuaalsete vägitegude eest. Isegi, kui nad neid sooritanud pole. Sest tihtipeale teevad nemad ära selle, mida meie ei taha ja ei viitsi, sest me 'oleme paremaks määratud'. Võimalik et olemegi.
Küsimus on ainult selles, kas kontoriroti töö, olenemata isegi spetsialiteedist, on 'parem' ja 'kõrgem' kui mõni teine töö. Ma kaldusin varem arvama, et jah. Nüüd ma pole selles enam kindel. Aga mugavam on ta kindlasti:)

Ühesõnaga, ma mõtlesin vahepeal olla positiivne. Aga kui mul on valida, siis ehedate põmmpeadega vahetpidamata ühes seltskonnas ei viibiks. Kogu minu lugupidamise juures nende panusele, see on kurnav.
Ja ärge öelge mulle, et 'igal inimesel on ikka oma spetsialiteet vastavalt oma võimetele ja bläbläblä'. Ma tean seda isegi, see pole point. Lihtsalt: me halvustame teatud inimgruppe liialt, end of story.

Järgmisena ma kirjutan ilmselt, kuidas 'rullnokad' imevad. Ebajärjepidev? Ja mis siis.