Huvitav, kas ainult mina olen häiritud Eesti õlletootjate viimase aja (või mitte ka nii viimase aja, ma ei tea, ma vahepeal kodumaist õlut pikalt ei pruukinud) trendist panna õllepurkidele peale see lollakas hõbepaberist lärakas? Mis see paremaks teeb? On ilgelt vinge? Minu meelest mitte. More often than not ei tule see sealt ühes tükis maha, mis tähendab, et juues ronivad suhu vastikud tsellofaaniribad. Vihje: see EI paranda õlle maitset. Ja see liim, millega teda kinnitatakse jätab jäleda kõrvalmaitse. Ärge tulge ütlema, et see on ilma maitseta. Ei ole. Ja ilma lõhnata ka ei ole. Tagajärg on lihtne: rokk, [eba]originaal[ne] ja hale cock preemjum maitsevad kõik täpselt ühtemoodi: halvasti ja nagu liim. Puhtsportlikust huvist tahaks teada, kumb tehas selle revolutsioonilise uuendusega varem välja tuli. Ja kelle haige aju selle hõbepaberist läraka üldse välja mõtles. Ehkki ma pakun, et mõte on imporditud, nagu paljud lollid ideed, ehkki ma ühelgi kvaliteetsemal õllel (vt allpool) pole purgikatet täheldanud. Päris hea oleks ka suhelda mõne Saku või LeCocki turundusspetsialistiga teemal, kas vinge purgikate tõi kaasa hüppe müüginumbrites ja kas see hüpe kompenseeris ka paberi, liimi ja selle peale tulnud geeniuse tasustamisele kulunud summad. Mida iganes, äkki kompenseeriski, aga üks klient on teil igatahes vähem. Vähe sellest, et tsiviliseeritud riikides toodetud õllel ei ole peal tüütut purgikatet, neil pole oma kvaliteedi tõestamiseks ka odavaid turundustrikke ka vaja: Kaiser, Heineken, Schwehater, Gösser, (jne jne jne, hell, isegi Selveri säästuõlledest Zubri ja Litoveli mõned, kuigi mitte kõik, heledad variandid) maitsevad lihtsalt paremini. Ei usu? Proovige. Näiteks nii: võtke purk või paar saku või a le coqi toodangut. Jooge see ära. Järgmisena avage näiteks Heineken. Võtke esimesed kolm lonksu. Võrrelge elamust. Kõik eelnimetatud välismaised õlled võidavad maitseomadustelt. Testi võib sooritada ka vastupidi, alustades välismaise õllega. Tulemus on sama. Ja seda isegi ENNE (nämm, nämm) liimilisandi kasutuselevõttu kodumaiste õllede maitseomaduste parendamiseks. Krt kui ma maal muud kätte ei saa, siis ma joon isegi Carlsbergi: see on ka saku õlu, ka üsna halb, paar krooni kallim, aga vähemalt ei maitse nagu liim. Ah et miks ma siis pudeliõlut ei joo? Ma ei tea. Minu meelest, kuigi see on ilmselt pettekujutlus, maitseb ta kuidagi teisiti ja mitte paremini. On tüütum, raskem, pudeleid mahub vähem kotti ja nad kolisevad. Võivad katki minna. Ma ei tea. Saunas joon kah pudelist, püsib kauem jahe. Aga siis ka mitte kodumaist, vaid enamasti Baltika 5. Kuni nad ei ole õppinud Heinekeni pooleliitrisesse pudelisse villima.
Igal juhul palju õnne Sakule ja A Le Coq'ile: suutsite teha keskpärasest, aga siiski joodavast õllest täiesti joodamatu kraami. Ma usun, et rajud troinoimehed võivad isegi teie leeri üle tulla: keemiamaitse on ikka vinge. Kestvad kiiduavaldused, mis kasvavad üle ovatsioonideks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment