Ajendid

Ma siin mõtlesin veel, miks ma üldse kirjutan. Kindlasti on siin natuke süüd ühel mu sõbral, kes arvas, et kui ma natuke mögisen, siis muutub internet umbes veerand miljardiku võrra vähem igavaks. Fine. Kuna tegemist ei ole parteisse astumise, riigikokku kandideerimise, tema vanaraua crash-test dummyks hakkamise või millegi muu ilmvõimatu ja mõistusevastasega, on see minu poolest OK.

Tegelik põhjus on muidugi pisut teine. Lihtsalt maailmas on väga palju lollust, ülbust ja sigatsemist. Ärge saage minust valesti aru: kui inimesel on ajus auk, siis sõltuvalt augu suurusest ja asukohast on tal iga õigus olla loll, käituda ebaadekvaatselt, kleepida prügikastidele oma koledaid näopilte ja levitada avalikkusele luulu sellest, kuidas kohe, viie või viieteistkümne aasta pärast elu nõiaväel umbes miljon korda paremaks muutub. See kõik on okei ja ma annan oma piiratud võimaluste kohaselt parima, et neile inimestele abiks olla. Aga kui inimestel ei ole ajus auku ja nad ikka teevad kõike seda, pluss on ülbed, hoolimatud, küündimatud ja süüdimatud ja ronivad veel sellisele positsioonile, kus eelnimetatud omadused eriti reljeefselt välja paistavad ja ka võimenduvad, siis on need inimesed väärt kõva nätakat piki peapekki. Kahjuks on neil enamasti küll räigelt paks nahk ja meedia või pööbli kraaksumine neid eriti ei kõiguta, aga viimasel ajal esineb siiski juba näiteid, kus mõned mehed hakkavad tasapisi närviliseks muutuma ja sulaselget lollust suust välja ajama. Noh, minu idee ja üllas eesmärk on anda ka oma poolteist senti, et aina rohkem vennikesi oma nätaka ikka kätte saaksid.

Aga kas mul on midagi positiivset öelda? Hm. Ütlevad vennad Strugatskid: 'Tore oleks kirjutada üks üdini positiivne raamat mehest, kes ei joo, armastab oma tööd ja perekonda, aga pole süžeed. Ja kui pole süžeed, siis pole ka õieti midagi öelda'. Raamatust 'Inetud luiged'. Tsitaat pole kahjuks sõnasõnalt täpne, sest algallikaga läks nii nagu heade raamatutega ikka: sai kuskile laenatud ja seal kuskil on ta senini.

Kui nüüd püüda sittade sündmuste kuhja alt midagi välja kaevata, siis viimase aja kõige positiivsem sündmus on kindlasti see, et lumi sadas maha. Kui ma oleks Otepää MK etapi korraldaja, siis ma teeks suurest rõõmust kõigile sõpradele päris mitu ringi õlut välja. Isegi ilmataadile, kes muidu on üks kiuslik ja siga mees, tõenäoliselt endine riigikogulane või kingasaanud riigifirma boss, pakuks kärakat. Ilmataadi jootmisega ei tasu muidugi liiale minna, mine tea, mis järgmisel päeval pohmakatigeduses ära teeb.
Aga 2006 aasta Aasta Teo, Aasta Inimese ja Aasta Positiivse Sündmuse Allika auhind kuulub kindlalt ja konkurentsitult vennale, kes ennast End-L -iks kutsub. Sell lihtsalt konkreetselt keeldus ühe tõprakarja tellimusel teise tõprakarja kohta vemmalvärssi sepistamast. Arvestades, kui palju talle pappi pakuti ja kui palju maksab keskmiselt stuudiotund, pidi kiusatus küll üsna vastupandamatu olema. Igal juhul respect homie, yo! Dey be steppin’ on our turf, we bring out da 9milla, või kuidas nende keeles oma vaimustust väljendataksegi. Õppige ja tehke järgi, müüdavad sitakotid!