Hiinalinna (")koerad("). Sõnas ja pildis.

Tartu hiinalinn, ametlikus keeles 'Jaamamõisa elurajoon', ruulib. Sellist hulka lahedaid paiku ja kahe- või neljajalgseid sõpru pole ma mujal näinud.

Aga: 'võtke istet, vanamutt' (credits to: Villu Tamme)



sest juttu jätkub kauemaks.

Kui ma kunagi tahan rikkaks ja kuulsaks saada, siis ma üllitan gängstaräpiplaadi 'The Do:gz of Chinatown: Kolhoozi Ulica Edition'. Albumi kaanepilt on selline:


Ja seda ostavad paljud. Eestlased (sest see on eesti räpp!), venelased (kaanepildil on slaavi tähed), USA getopoisid (sest neil nii vinget getot pole), endise Jugoslaavia kodanikud ('Ulica' on peaaegu sama kõva asi kui Ivica või Janica [Kostelic], kes on nende rahvuskangelased mäest alla kukkumises) ja kõik maailma lingvistid, kes on vaimustatud minu osavusest kahemõtteliste sõnade kasutamises. Ei saa viimasest väitest aru?
Aga palun:

The Dogs of Chinatown
Versus


(see tädi räägib moblaga! JaamamõisaTeleCom!)

The DAWGS of Chinatown.
Kõik nad on minu sõbrad.

Aga atraktsioone on meil veelgi.

Tartu linnavalitsus ei mõista elust sittagi:
Sest keegi hiinalinnas ei saa sellest keelest aru:
Mäletate seda juttu viimasest metsavennast August Sabbest? Noh, ma leidsin ta punkri üles! Kui KGB veel töötaks (ja ma ei imestaks kui ta hiinalinnas veel töötabki), siis ma annaksin ta viie rubla ja taldrikutäie beluugamarja eest üles:
Räägime kinnsivarast? Räägime.
Tahate elada meeldivas rohelises rajoonis eemal linnakärast, aga siiski vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast? Aga palun.
V. üür. üks. int. poissm. mug. krt: (credits to: I. Ilf ja J. Petrov, 'Kuldvasikas')
Vaatega merele!
Midagi eksklusiivsemat? Bassein, sild, eramaja, abihooned? Palun.

Lisaks käib ümberringi vilgas arendustegevus:
See asi hakkas tööle viimase nädala jooksul. Üks võimsamaid äriideid, arvestades piirkondlikku nõudlust. Kuidas ma ise selle peale ei tulnud. Pealegi saab sealt ka 24 h sigarette, mis on õnnistus, sest Olerex pannakse kell 23 kinni ja muud 24h asjad on liiga kaugel. Kui siia lisada veel taarapunkti taga olev parkla
Mis on lisaks mõeldud ka paatide jaoks

Ja see lisab ideele jumet, kuna järv

ja paadisild

on siinsamas.

Lisaks käib vilgas majandustegevus: kohalik tankitehas,

Aianduskooperatiivid '9 mai'

ja 'Sotsialismi tee viib võidule'

JaamamõisaTeleCom toob porno koju kätte

Õppesõiduplats (ausalt, olen täiesti ametlikke autokoole seal näinud, nii veo- kui sõiduautoga)

Lisaboonusena risttee, kus neljapäeva öösiti saab kolme sõstramahla tilga eest kratile hinge sisse (credits to: A. Kivirähk 'Rehepapp')

No mida sa hing veel ihkad...kui ehk seda, et mu lapsest

ei saa korralikku getopoissi

ja ta peab minema modernsesse lasteaeda

ja elama jätkuvalt uusehitises.

Nuuks.

Evelyn Sepp vaevleb identiteedikriisis.

Kräunumine teemal, et riigikogulased saavad palju palka ja et see pidevalt tõuseb, on ju tegelikult mõttetu. Väidetavalt rikutakse selle palgasüsteemi kallale minnes lausa põhiseadust. Ja see tõuseb nagunii, ärge arvake, et need matsivõsud seal ühegi vabalt saadaoleva krooni hülgavad. Aga kräunumine teemal, kas nende palk vastab ikka tegelikult nende tööpanusele, on õigustatud küll. Selgitagem seda näite varal.

Mul on Evelyn Sepast siiralt kahju. Oma blogis, õigemini vastates kommentaaridele, ütleb ta nii:

"Kui rääkida ikka sellest, kui palju on paras, tuleks esitada küsimus ja kokku leppida - mida me sellelt institutsioonilt ootame. /---/Teeme, muudame, ja mõtleme enne läbi, mida me ootame sellelt organilt. Kas tõesti seda, mida ülaltoodud loetelu sisaldas /---/" [trükivead parandatud]. Ette rutates: 'ülaltoodud loetelu' ei olnudki tegelikult loetelu ja sisaldas ainult tühja sõnamulinat.

Vaene Evelyn! Olles juba kurat-teab-mitmendat korda riigikogu koosseisus, ei tea ta veel ikka, mida temalt oodatakse, ehk, mida ta tegelikult tööl teeb ja hullem veel, miks tema töökoht üldse loodud on. Sealjuures töökoht, mis eksisteerib minu arvutust mööda juba vähemalt 16 aastat. Selle ajaga peaks iga institutsioon endale oma funktsioonid selgeks tegema või siis üldse pildilt kaduma. Riigikogu ilmselt elab mingite muude reeglite järgi.
Igatahes on Evelyni ja teiste riigikogulaste elu pehmeltöeldes kohutav. Õõvastav. Õudne. Desorienteeritud. Mõelge ise. Ärkate hommikul üles, lähete tööpostile ja ongi jama majas: keegi kurat ei saa aru, miks te seal olete ja millised on teie tööülesanded ja mida ülemus tahab ja mille eest teile (täitsa korralikku) palka makstakse. Liiati, Evelyn väidab, et riigikogulasel nagu ülemust polegi, seega keegi ei ütle ka, mida teha. Raske seis. Nii ei jäägi muud üle, kui 40 tonni pluss kolmandik palka pluss 8 tonni kuus taskusse panna, puhvetis aeleda, teise partei liikmele tünni teha (kui vähegi võimalik) ja aegajalt ajakirjanduses või, nagu uuemal ajal kombeks, oma blogis kahtlasevõitu häma ajada. Kuradi raske elu.

Ütleb Evelyn: "Ega ikka ei ole võimalik jõuda kõike teha ja kõikjal olla, kus peaks. Süveneda, ennast arendada-täiendada jne. "

Sellepärast ei olegi, et te ju ei tea, kus olla ja mida tegema peaks. Ja kuna selline ähmane ja arusaamatu seis on frustreeriv ja toob kaasa pideva distressi, siis loomulikult olete te 'alamakstud', 'kriisis' ja vajate abisid, kes saalis pingi kätte näitaks, head kõrtsi soovitaks ja soojale maale lennukipiletid broneeriks.

Vaesed riigikogulased. Ma tunnen teile teie raskes elus sügavalt kaasa.

Ahvikari.
Ja hei, ma olen valija. Millal ma mõnega teist kohtuda saan? Võtaks teie kulul (õigemini, enda ja teiste maksumaksjate kulul) mõne õlle ja kuulaks kohe lähemalt, kuidas te õigupoolest MINU huvisid esindate seal. Päris põnev oleks. Ausalt. Ah et ei saa kohtuda? Miks siis? Ei ole aega? Aga valijatega kohtumiseks raha on aega välja võtta?

PS: Kui ilmad ilusamaks lähevad, läheb päriselt ka käiku projekt 'kohtun oma valituga'. Helistan isiklikult. Tahan kokku saada. Ja ma tahaks näha, et ei saa. Ah et mis ilmad siia puutuvad? Sita ilmaga, teate, pole tuju.

Õlletootjatel läheb liiga hästi?

Huvitav, kas ainult mina olen häiritud Eesti õlletootjate viimase aja (või mitte ka nii viimase aja, ma ei tea, ma vahepeal kodumaist õlut pikalt ei pruukinud) trendist panna õllepurkidele peale see lollakas hõbepaberist lärakas? Mis see paremaks teeb? On ilgelt vinge? Minu meelest mitte. More often than not ei tule see sealt ühes tükis maha, mis tähendab, et juues ronivad suhu vastikud tsellofaaniribad. Vihje: see EI paranda õlle maitset. Ja see liim, millega teda kinnitatakse jätab jäleda kõrvalmaitse. Ärge tulge ütlema, et see on ilma maitseta. Ei ole. Ja ilma lõhnata ka ei ole. Tagajärg on lihtne: rokk, [eba]originaal[ne] ja hale cock preemjum maitsevad kõik täpselt ühtemoodi: halvasti ja nagu liim. Puhtsportlikust huvist tahaks teada, kumb tehas selle revolutsioonilise uuendusega varem välja tuli. Ja kelle haige aju selle hõbepaberist läraka üldse välja mõtles. Ehkki ma pakun, et mõte on imporditud, nagu paljud lollid ideed, ehkki ma ühelgi kvaliteetsemal õllel (vt allpool) pole purgikatet täheldanud. Päris hea oleks ka suhelda mõne Saku või LeCocki turundusspetsialistiga teemal, kas vinge purgikate tõi kaasa hüppe müüginumbrites ja kas see hüpe kompenseeris ka paberi, liimi ja selle peale tulnud geeniuse tasustamisele kulunud summad. Mida iganes, äkki kompenseeriski, aga üks klient on teil igatahes vähem. Vähe sellest, et tsiviliseeritud riikides toodetud õllel ei ole peal tüütut purgikatet, neil pole oma kvaliteedi tõestamiseks ka odavaid turundustrikke ka vaja: Kaiser, Heineken, Schwehater, Gösser, (jne jne jne, hell, isegi Selveri säästuõlledest Zubri ja Litoveli mõned, kuigi mitte kõik, heledad variandid) maitsevad lihtsalt paremini. Ei usu? Proovige. Näiteks nii: võtke purk või paar saku või a le coqi toodangut. Jooge see ära. Järgmisena avage näiteks Heineken. Võtke esimesed kolm lonksu. Võrrelge elamust. Kõik eelnimetatud välismaised õlled võidavad maitseomadustelt. Testi võib sooritada ka vastupidi, alustades välismaise õllega. Tulemus on sama. Ja seda isegi ENNE (nämm, nämm) liimilisandi kasutuselevõttu kodumaiste õllede maitseomaduste parendamiseks. Krt kui ma maal muud kätte ei saa, siis ma joon isegi Carlsbergi: see on ka saku õlu, ka üsna halb, paar krooni kallim, aga vähemalt ei maitse nagu liim. Ah et miks ma siis pudeliõlut ei joo? Ma ei tea. Minu meelest, kuigi see on ilmselt pettekujutlus, maitseb ta kuidagi teisiti ja mitte paremini. On tüütum, raskem, pudeleid mahub vähem kotti ja nad kolisevad. Võivad katki minna. Ma ei tea. Saunas joon kah pudelist, püsib kauem jahe. Aga siis ka mitte kodumaist, vaid enamasti Baltika 5. Kuni nad ei ole õppinud Heinekeni pooleliitrisesse pudelisse villima.

Igal juhul palju õnne Sakule ja A Le Coq'ile: suutsite teha keskpärasest, aga siiski joodavast õllest täiesti joodamatu kraami. Ma usun, et rajud troinoimehed võivad isegi teie leeri üle tulla: keemiamaitse on ikka vinge. Kestvad kiiduavaldused, mis kasvavad üle ovatsioonideks.