Tõsi.Nii ütleb aastane kogemus. Tõsi.
Näib, et see ei tõsta ühegi *olulise* asja hinda. Näiteks elamislubade hinda. Varastatud kirjavahetuse hinda. Väärate ja idiootsete lubaduste hinda. Riigikogulaste müüdavuse hinda.
Annetuste...mida fakki. IGA annetus parteile on altkäemaks. Ja kui seadus ei arva nii, siis on seadus idiootne. Kas SINA annaksid oma raha vabatahtlikult Edgar Savisaare kätte hoiule? Ilma piiranguteta, mida ta sellega teeb ja ilma lootuseta seda kunagi tagasi saada või vastuteenet skoorida? Aga Andrus Ansipi kätte? Sven Mikserile? Mart Laarile? Hell, Dmitri Klenskile? Mina ei annaks. Raha antakse selleks, et saada midagi kasulikku enda jaoks. Lumanid-Kilgid-Annused-muud loomad ei ANNETA raha, vaid INVESTEERIVAD raha. Selleks, et sealt profiiti teenida, läbi poliitilse võimu. Poolteist milli on 'normaalne annetus' aga viie soti pärast peab kottima hakkama? Altkäemaks on altkäemaks, vaata seda millise nurga alt tahad. Küsimus on ainult selles, mitu aastat saad. Vähemalt peaks olema.
Mida iganes. Tulles tagasi pealkirja juurde...
Vaadake, kui krooni ajal sai raha otsa 10 päeva ENNE palgapäeva, siis nüüd saab see otsa 10 päeva PÄRAST palgapäeva. Siin on pooleteistnädalane vahe. Kusjuures, mu palk on mingid millieurod isegi tõusnud, minu tarbimisharjumused pole oluliselt muutunud, kui siis kokkuhoiu poole, ma joon oluliselt vähem kui varem (ehk siis marginaalsel hulgal ja mitte nagu varem eelistatud margi, vaid soodushinna järgi), ma suitsetan isekeeratud sigarette, ma ei maksa elamise eest eest väga palju (pärast kõiki kokku- ja mahaarvamisi elaks me Tartu korteris umbes samal finantsskaalal- oleks selleks ainult võimalust- kui nüüd 32 kilti eemal). Kokkuvõttes: vaeselt.
Euro tõesti hinda ei tõstnud, eelpoolmainitul, aga mina tõusnud palga juures olen näiteks avastanud, kui palju jääb koni sisse tubakat, mis mustadeks päevadeks kõrvale panna. Hari, millega keeramisel maha kukkunud tubakas kokku pühkida on abiks. Ma poleks kunagi uskunud, et ma seda tegema pean. Ma sõidan bensunäidiku tulega, kuni mul hakkab autost (ja eriti endast) kahju. Ma umbes tean, millal ma seisma jääda võiks ja kannan liitrit bensiini kaasas, kui ma valesti arvestan. Ma remondin oma autot ise. Noh, esiteks mulle meelib see, teiseks teen ma seda (nüüdseks) juba paremini kui suvaline nurgatagune töökoda, arvestades, kui palju ma olen know-how'sse ja tööriistadesse investeerinud...ja kolmandaks...mul ei ole raha heade spetsialistide juurde minna. Ma ei oleks uskunud, et riikliku klassifikatsiooni järgi tippspetsialistil peaks selliseid muresid olema. Vähemalt alguses näis, et asjad hakkavad toimima. Nojah, sittagi nad hakkasid. Ja euro ju aasta jooksul hinda ei tõstnud ka. Nii et käige perse, kes vastupidist väidavad. Elu läheb aina paremaks, kui klassikuid tsiteerida. Ja ma ei taha kuulda, et 'kui sa ikka oleks spetsialist, siis blablabla'. Fuck off. Ma lihtsalt armastan oma tööd ja olen seni suutnud vastu panna kiusatusele ennast maha müüa. 'Maha tuleb ennast müüa üks kord, kergelt, kallilt ja ilma südametunnistusepiinadeta'. Dovlatov. Võibolla peabki. Seni vingun niisama.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment