Monday, December 4, 2017

Ma menetlen seda väidet

Leidke 2.90. Kust? No kurat, kasutage fantaasiat! Miks mina pean kõik ette ütlema? Palgast, kui on. Küsige maksuametilt. Laenake emmelt. Koristage paar tundi peldikutes sitta. Viige taara ära. Võtke lähimalt vastutulevalt eelpuberteedilt ära tema värdjas telefoniga ühilduv näpus tassitav kõlar ja müüge see teisele vastutulevale eelpuberteedile. Ei, see oleks ebamõistlik. Viige see kõlar kuskile, kus sellest tehakse pool milligrammi väärismetalle ja sitaks palju plastikupuru. Need asjandused on olemuslikult kuritegelikud ja inimkond rõõmustab, kui neid jääb vähemaks. Vähemalt see osa inimkonnast, kellel on natukenegi mõistust alles. Kui palju neid on, ma ei tea, aga ehk on nad väärt, et neil oleks üks stressor vähem oma niigi sitast argipäeva tumestamas? Võibolla ei ole ka, aga telefonikõlarid on igal juhul sitem variant kui isegi loll, küündimatu ja sootsiumi jaoks väheväärtuslik kodanik. Vahel tuleb leppida ka halva ja veel halvema variandi vahel valimisega...
Olgu, ma olen varem viidanud telefonide enda pininale kui halvale asjale, aga nüüd, kui see kõlarikraam aina kontrollimatumalt levib, revideerin ma oma vaateid. Ma olen küll targem kui teie, aga mõnes asjas võin ma paari sekundikümnendiku jooksul olla olnud natuke vähem targem kui teie, eks. Alati tuleb tunnistada oma piiranguid! Vähemalt seni, kuni piirangud jäävad üldisest nivoost ikkagi kõrgemale. Eelmine lause ei olnud lugemiseks.
Aa, 2.90 juurde tagasi. Otsige üles see värdjas, kes need kõlarid populariseeris, andke talle peksa ja võtke talt ära 2.90. Nigunii on see sitakott lugematuhulkpappinär. Nii et ta ei kaota midagi peale eneseväärikuse, mida tal nagunii sellise võikuse turule toomise järel enam pole, paari sinika, mis on kindlasti tervistavad ja õpetlikud, ja paari euro, mida ta, ma olen selles veendunud, hädasti ei vaja. Sest need 2.90 tuleb viia raamatupoodi. Parem kui eile.

Daamid ja härrad, lubage mul teile esitleda: Dave Hutchinson.

'Euroopa sügis' (Europe in Autumn). Ma isegi ei küsi, kas keegi veel lugeda oskab. Sest vastus sellele on nagunii kõhklev 'võibolla'. Ma adresseerin selle jutu neile, kes oskavad. Teate, kes on Neil Stephenson? Ei tea? Kahju. Siis ma ei saa seda võrdlusena kasutada. Strugatskitest olete kuulnud? Ei? Ei saa aidata. Lihtsalt uskuge mind, kes ma olen targem kui teie. See raamat teeb selle, mille Stephenson ja Strugatskid (kui välja arvata 'Inetud luiged') tegemata jätsid: ignoreerib süžeed; keerab kogu raamatu kirjutamise mõtte, sisu ja olemuse pea peale. Kui ta eksib kasvõi 10ks leheküljeks mingi süžee edasiviimisele, siis võite kindlad olla, et ta kompenseerib selle kohe mõne tõsiselt ägeda pirniga, mis kaotab ära kogu selle rumala tunde, et loeksite nagu raamatut, mis algab punktist A ja lõppeb vältimatult puktis B. Ei alga ega ei lõppe ikka küll. See raamat on nagu ideaalne armuke: kui ka korraks libisevad su käest need kaunid illusioonid, ehk püüatakse hakata keskenduma mingile reaalset elu meenutavale süžeele, siis mõne lehekülje pärast on ta tagasi seal, kus ta pidigi olema: uskumatu, unustamatu ja üllatav. 

Ma täiesti põhimõtteliselt ei uuri enne seda postitust, kas D. H. on olnud/elanud/omab kontakte Eestis või ei. Või Poolas. Et raamatu peategelane on eestlane, ja kogu kirjeldus (mitte ainult tema jutu kontekstis, vaid ka faktoloogiliselt) on hämmastavalt täpne ja kultuuriliselt tõetruu, näib uskumatu. See on ikka sitaks veenev. Nimed. Kirjeldused. Kohad. Sündmused. Inimesed. Miks teda see mõnikümmend tuhat ruutkilomeetrit sood niiväga kottima pidanuks? Milline iganes on tema motiiv, see on võluv. Ilmselt haarav ja lähendav igale (seni veel) kirjaoskajale eestlasele. Mõni kindlasti ikka veel eksisteerib. Näib et ma pole veel kaotanud usku inimsoosse....

Kui peategelase isal seal Lahemaa rahvuspargis oleks peas olnud Aerofloti logoga nokatsi asemel Naksitrallide oma kirjaga 'Ma armastan moosi!', ma teeks Dave Hutchinsonile abieluettepaneku. Olenemata sellest, et see ei klapi ei minu ega ilmselt ka mitte tema orientatsiooniga. Kui keegi veidi alanenud kognitiivsete funktsioonidega kodanik sellest mõttest aru ei saanud: ma lihtsalt tahtsin rõhutada, kui väärt see raamat on ja kui detailitäpne. Ma usun, et seda pole 2.90 eest enam palju järel. Kui mõni on, ostke endale ja sõbrale ka!

PS: Liivimaa Langetõbiste ja Idiootide Hooldamise Seltsi patsientidele, kes üsna ilmselt ja mõistetavalt, tulenevalt intellektuaalsetest piirangutest, seda, ega üldse midagi kunagi pole lugenud: postituse pealkiri pärineb raamatust, jah sellest neljakandilisest asjast, millega sa just 37 minutit tagasi oma ligimest viskasid, jobu! Tsitaadist; imepärasest tõlkest. J. Habicht on alati olnud hea (millist kosmilist inspiratsiooni kasutades sa need Zelaznyd kunagi loetavaks tegid?), aga see on šedööver. Kui mingi lausejupp (ja neid oli kindlasti rohkem kui üks) paneb veel lisaks vaieldamatult kvalitseetsele terviktõlkele sind mõtlema 'kuidas kurat SEE täpselt originaalis kõlaks', siis polegi rohkem vaja, et need michelinitärnid tõlkele anda. Kat 1. Vaieldamatult.

See on kõik.




Thursday, October 19, 2017

Pildikesi elust enesest 4


'Ae, Ilja!'
'Möh?'
'Ilja!!!''
'Ära kisa, ma kuulen küll'
Paneb Ilja vikati käest ja pomiseb midagi omaette.
'Mis sa ütlesid?'
'Midagi ma ei öelnud', toriseb Ilja, 'kuradi pedeahv.'
'Mida?'
'Kuule, vend-kangelane, oli midagi ka või niisama mölised?'
Sügab Popovitš tagumikku ja niheleb.
'Ega me eile ei maadelnud?'
Moromets kehitab õlgu.
'Ei mäleta nagu. Miks sa küsid?'
'Keegi tõprik on mu ribi ära muljunud!'. Tõstab Popovitš särgi, ribid täitsa sinise-rohelise-kollasekirjud.
Vaatab Ilja hämminguga, krastib kukalt, vaatab taevasse ja mõtleb, nii et ajude ragin on Gorõnõtši koopani kuulda.
'Mitte ei tea öelda...Mõdu-õlut on praegugi alles, viinakest ka, tubakakest jätkub homsenigi, pole su maja maha põletatud, ega su naist vägistatud. Mille muu pärast pärast me veel kaklema oleks pidanud?'
Laseb Aljoša vaadist märjukest juurde ja niheleb.
'Seda minagi mõtlen...aga sitta kah, lähme parem anname vend Vsevolodile molli'
'Miks just talle?...aga mis mul sellest. Kakleks küll! Käia jaksad sinnani?' on Ilja mures
'Hüva eesmärgi nimel jaksan...ja kui peksa ära on saanud, siis ravitsegu mind. Ennast mõistagi ka...'
Kallab Popovitš kapatäie kurku ja laseb uue.
'Iroonitsed?' irvitab Ilja
 'Ma isegi ei tea, mida see sõna tähendab. Läki!'
'Tõpral on  vist tõesti valus, et Kaštšeid peksta ei taha, või Jagaadki, vaid läheb üksiti kõige nõrgema kallale', mõtiskleb Muromets. 'Aga sitta kah. Hea kaklus on parem kui pask rahu.'
'Vikati võtan  kaasa?', uurib Ilja
'Kas sa loll oled, tahad ta ära tappa või?', on Popovitš rahulolematu. 'Kui midagi tassida tahad, võta küna viinaga käevangu ja minek!'

Öeldud, mõeldud, tehtud. Jalutavad velled kangelased vend Vsevolodi manu...

TBC


Friday, December 23, 2016

Why join ISIS, or when was the last time you read the Qur'an?

I am a bystander. I should not care. But then again, I am a human being. Living on the same planet, unfortunately. On the same planet as those cowards that claim to start a new civilization, in the same place where civilization as we know it once began. As a human being I have questions. Questions no one have answers to. Or no one has enough balls to answer to.

* My first question:  how many of the ISIS...eeerrrm (I am reluctant to call them fighters, because they are not) brainwashed cowards* have actually read the Quran? I mean all of it. I have, and I have yet to find the passage that says 'thou should cut the throat of infidels or whoever you meet on the crossroads and whose face you do not like in front of the cameras, because why the fuck not'. Believe me, I have tried to find it. Unsuccessfully thus far.

*Anyone hiding a bomb in his/her ass that goes to blow it up in a place with unsuspecting people, including women and children is a coward. This is not war, this is sadism. And no, you are not a martyr. You are a murderer. Only good thing about blowing yourself up? You can only do it once. Thing is, no one cries about you, and no one remembers your name. Everyone remembers the names of the people you killed. So it is a bit counterproductive, isn't it? PS: I'm quite sure even Allah will forget his mercy (see end of post) in that case. Cowardly mass murder is NOT an easy way to paradise, at least I have yet to find a sentence in the Quran that states 'all 72 hurans await you when you blow yourself and 156 children, most of whom are of the same religion, up in a muddy marketplace, and the God also loves the smell of exploded watermelons'

* Q2: how many of them can actually read? A third? A half? Three quarters? Whatever. Many are from Europe. They probably can. Bigger shame on them then, because they have no excuses. None.

* Q3: Have any of them read the Bible? Which is way more brutal than the Quran. I think I can be grateful some of them are illiterate. Double the fanaticism, none of the bitches, yo.

* Q4: who the fuck and why the fuck should want to spend their life (and it will probably be quite short, for most of them) with a covered face (not very heroic, patriotic, awe inspiring, trustworthy or something that makes you think 'man, these guys are up for the good thing...eee...which guys? Abu, Ali? Ibrahim? Yo, who just shot me?') in the middle of the fucking desert? People fight for money, sex, power and revenge. That is all well and good. Who would not like to enjoy what money and power gives you? If you got none of it, what exactly is the point? Power (to cut throats) alone is just not enough. Having power to take lives but having to fear for your life all the time. If anyone can explain me (and the explanation must be better than lectures of formal logic OR 'because God says so'...well, he/she does not)  WHY anyone would choose that path, I'd join ISIS, Al-Nusra, Che Guevara, Stalin, Hitler, Mao, Kim Jong Un, Microsoft or any asshole organization that claims to be the new universal bliss in the world. Side note: fuck them all. Side note 2: learn to read, and maybe even think. I know this is too much to ask, but you could at least try. It is hard, I know, but still.

* Q5 (a continuation to rant in Q4): Is this the way you build a state? 'Great nations built from the bones of the dead, with mud and straw, blood and sweat' (Megadeth, Architecture of Aggression, album Countdown to Extinction,1992). Ask not what you can do for your country, ask what your country can do for you. Also Megadeth. A few years earlier. Who would like to live in this country? No TV? Ok, TV sucks anyway, I can live without it. No radio, except your daily sermon? Ditto. Can't be worse than most of the babble and 'contemporary music'. No internet? Well, fuck off now, you're going too far. 9 year old women? WHAAAT? Sex slaves? If you can't get laid without raping anyone, you probably deserve to be castrated. Isn't that what Sharia law says anyway? I know it is more complicated than that, but I'm not after specific paragraphs here.  Desert? Well, you can blame Europeans, colonization and their bad industries and even worse religion there. Well, you can blame us also for the ice age and the extinction of dinosaurs. Admitted. Let's move on. At least Eufrat and Tigris are still where they used to be. Where civilization as we know it began, and, because of whatever is in the (un)mind of some asshole(s), it is going to end. Or at least stall for a while. Goats? Nah, their meat is not too good. I'd better move to wherever is far enough from you assholes. And (if I'd end up in a place too close) sign a document that I'm not a devout muslim. Because cold beer is good. Women who like you, and not like you because they must, but beacuse, well, they just do, because they can, without covering their faces, or better yet, can wear bikinis, are good. Just chilling around wherever you want to, or where your purse allows, without the fear of being shot as an international terrorist, is good. Nice weather is good. Not having to cover your face (for all your lifespan, cause bad heretics cast bad rockets at you and your goat) is good. If you have none of the previous, why the fuck do you do it? For the warm fuzzy feeling that you can kill anyone, whose face you do not like on a whim? Well, comes another regime and does the same to you. Soon, very soon. To rule a territory, whose inhabitants hate you, and be a ruler who has to hide in caves for all your life...because ALL THE FUCKING WORLD HATES YOU AND WANTS TO KILL YOU? Why rule then, when you have no bling? No beer? No women? No nice weather. I'd pass. Even the Prohet Muhamed has said: There are three things in the world I like: good smells, [....] (if you can read, or have read the Quran (see Q1), complete the passage)

A quick reminder from the Quran, to all assholes, who think punishing (means killing in your terminology) is how Allah would like it to be. Not a quote, a reference. From memory.

A man who had sinned in every possible way in his earthly life and did not even have a single good deed to show, knocks on the door of heaven. Allah looks at him and says: throw this man to hell, for he has no place in paradise. As the angels grab the man, he cries: Allah, my God, you are being unjust! Allah frowns and says: how is that? The man kneels and answers: it is said that Allah is all powerful and all merciful. Allah nods and says: it is so that I am all mereciful, and that is why I let this man into paradise.

Every letter in the Quran is said to have a hundred or a thousand blessings in it. IF you believe a bullet to the head or a knife through the throat is a blessing (I'd figure most people do not), you are wrong. Your God does not justify what you do. Neither would mine, if I had one. Everyone is still responsible for his/her own actions and no higher being is at fault neither does it force your choices. Anyone who says 'God told/made/wanted/liked me to do [whatever vile deed]', no matter the religion, is a coward, a hypocrite, or, most likely, just an asshole.
That is all.  








Monday, November 21, 2016

Pildikesi elust vol 2

Isuvad Ilja Muromets ja Aljoša Popovitš nukralt palkidest tahutud laua taga.
- 'Kas me mõdu-õlle jõime kõik ära?' uurib Ilja
-'Jah'
-'Aga viinakese?'
-'Selle ka.'
- 'Veinikese?'
- 'Seda on, aga see on vastik'

Jäävad velled-kangelased mõttesse. Õues ladistab vihma ja elu tundub kole. Rüüpavad hapukat veinikest ja nukrutsevad.

- 'Kas Gorõnõtš on ahelates?' uurib Ilja, et pisut elukest halli õhtusse tuua
- 'Koos ju nägime, sitakott', toriseb Aljoša. 'Dobrõnja on raipe nii ära ehmatanud, et köhatad korra, juba situb ennast täis. Süütute neitsite päästmisest pole sittagi kuulda enam, sest ajast kui..'
- 'Dobrõnja pani. Mina ei mäleta midagi.'
- 'Küsi Imelinnult!'
- 'Nalja teed, veli kangelane? Viimane kord, kui imelind siin oli...ah, mäletad isegi'
- 'Ei mäleta.
- 'Kus Imelind üldse on?'
- ' Mis vahet seal on?'

Ohkab Ilja, poetab pisara Aljoša.
Otsustavad: teevad veinist samakat.

Hirmsa raksuga lendab uks koos piitadega maha ja sisse kargab Dobrõnja
'Velled, kangelased, kuulsin, et hakkate samakat ajama. Ma lähen toon puid!'
Aljoša ja Ilja saavad vaid suud maigutada.
Kipitab Dobrõnja Nikititš katkisest uksest välja.

Panevad velled-kangelased torud hakkama ja jäävad Dobrõnjat ootama. Mees lubas, mees teeb.
Ähkides ja puhkides ukerdab Dobrõnja terve palkmajaga kohale ja lajatab selle maha.

-'Näe, tõin ära, raisk'
Aljoša ja Ilja sõnatud. Dobrõnja kisub majakeselt jalad alt, tükeldab sekundiga putka halgudeks, paneb pliidi torude all küdema ja kanajalad grillima.
'Näe, pealevõtukas', röhatab Nikititš. 'Andke seniks seda haput pläga'.
Ammutab Nikititš parasjagu ämbritäit, kui äkki lendab luua seljas ukseavast sisse Baba Jagaa.

'Pojakesed, mis te majaga tegite! Andke tagasi!'

Sosistab Ilja teisele kõrva 'Kas see segane tõi Jagaa maja meile kütteks?' Popovitš vait. Ei julge noogutadagi.

Rüüpab Dobrõnja ämbrist lonksu veinikest ja valab vaadi ümber torudesse.
'Mis tahad, vanamutt?'
'Anna maja tagasi, muidu nean ära!'
Vaatab Dobrõnja haluhunnikut ja kehitab õlgu.
'Nõiun konnaks, sisalikuks, maoks...'
Paneb Dobrõnja kämbla Jagaa hõredate hallide juustega kaetud kolbale.
'Ära mölise, vanamutt!'
Keerab Nikititš koivad tulel ringi
'Tahad, saad varsti ampsu, või lähed, raisk, ise ka läbi torude. Valik, vanaeit, on ainuüksi sinu'
Vaatab Dobrõnja Ilja ja Aljoša poole, kes klaasistunud pilguga klaasidesse vahivad ja röhatab. Jagaa vaikib.
'Küsimuisi pole? Nii ma arvasingi', on Dobrõnja rahulolev ja lõhub veel mõned halud Jagaa mööblist samakaaparaadi alla. Miski pritsib ta käele.
'Oh, raisk, vanamutt, miks sa ei öelnud, et sa siin raha hoiad?'
Ilja Muromets ja Aljoša Popovitš vaikivad. Sitem on alles tulemas, on velled-kangelased veendunud. Keegi ei kepi Baba Jagaaga...

Järgmisena sarjas: Dobrõnja satub haiglasse. Aljoša Popovitš ja Ilja Muromets istuvad Goronõtsi hammaste vahel vihmavarjus ja veenduvad, et ILMAtaat on sitakott. Kuna ta on olnud kaua ILMA. Gorõnõtš annab lubadusi. ILMAtaat ei usu Gorõnõtšit ega kangelasi.







Pildikesi elust enesest vol 3.

Istuvad velled-kangelased ja ootavad kannatamatult, kuni torudest tuleb see õige samakas. Tammine kapp tila all täitub piinava aeglusega. Dobrõnja närib Jagaa majast kistud jalga ja ropendab omaette. Aina vaiksema häälega. Lõpuks ainult kähiseb. Vaatavad Ilja ja Aljoša teineteisele otsa.
-'Neediski ära, raisk'. mõtleb Ilja
-'Needis jah, kuradi vanamoor...' mõtleb Popovitš vastu.

Velled-kangelased hädas. Dobrõnja tuleb ravile saata, Kriibib teine küünega seinapalgile roppe sõnu nii et saepuru lendab, midagi ei kosta, ilmselgelt on tal miskit tõsiselt häda. Vaatavad velled-kangelased ringi ja mõtisklevad: kust kaless võtta, et Nikititš taimetarga juurde saata? Gorõnõtši on tõprik ise nii ära hirmutanud, et see ei lenda kuskile, Baba Jagaa maja on juba halgudeks ja jaladki nahka pandud...Kaštšei peidab ennast kuskil laanes ja ei julge köhatatagi, kardab, et tema jalgadest tehakse ka praad ja silmad pannakse purki ilmarahvale kaemiseks....

Äkitsi tuleb Iljale meelde vanarahvatarkus: vennad vägilased ei otsi Loll-Ivani lendavat laeva ega Imekauni Vassilissa võlurätikut, nad lähevad omal käel kohale! Ja kui enam silmalaugudel roomata ei jaksa, püüavad metsast, raisk, karu ja rakendavad tõpra looreha ette! See tarkusetera meeles mõlkumas ammutavad sõbrad kapatäie samakat ja hiivavad Dobrõbja kukile. Vend Vsevolod ei elagi ju nii kaugel...

Kraabib taimetark Vsevolod-ravitseja Kaštšei hambast ja Loll-Ivani sõrmeluust tehtud konksuga Nikititši mandleid välja. Rabeleb Dobrõnja lavatsil ja uriseb: 'Grrmrrgrghuhh'. Vend Vsevolod nõutu. Itsitab Jagaa.
-Mida, vanamutt,' uurib vend Vsevolod
- 'Ihihiii.'
- 'Mida?'
- 'Tahad tõlgin?' on Baba Jagaa endaga rahul.
Vaatab Dobrõnja metsiku pilguga enda ümber. 
Vend Vsevolod viskab tapri, millega Jagaad ähvardas ja malaka, millega Dobrõnja suud lahti hoidis, klirisedes põrandale.
- 'Räägi, vanamutt!'
- 'Dobrõnja ütles: 'kui sa, türa, mu kurku veel kõdidtad, saad, raisk, lõuga!''
-'Ainult seda? Seda ma ei kuule esimest korda...'
Kihistab Jagaa.
'Kuidas sa, taimetark, ennast samblana tarepalkide vahel tunneks? Nagu kodus?'

Longivad Ilja Muromets ja Aljoša Popovitš vend Vsevolodi juurest oma tare poole, kui äkitsi hakkab vihma kallama.
-'Needis ilma ka ära, kuradi vanamutt,' mõtleb Popovitš
-'Needis, raibe, jah,' mõtleb Ilja.

Vaatavad ringi, et kuhu varju minna. Leiavad tee ääres vedeleva Gorõnõtši.
-'Lõuad lahti, raisk!' karjub Popovitš, puhtast tigedusest maailmakorralduse vastu. Hirmsa kriginaga avanevadki lohe lõuad. Peidavad velled-kangelased ennast sinna vihmavarju.

-'Sul, raipel, oleks õlitamist vaja...millal neitsi verd viimati mekkisid?' Popovitš tunneb, nagu oleks hea nalja teinud ja itsitab omaette.
Kratsib Ilja kukalt nagu poleks eelnevat kuulnudki, ja masseerib tagumikku. 
-'Kuradi sitakott oleks võinud keele paremale poole hammaste peale panna, et pehmem istuda oleks...' Vaatab siis murelikult taeva poole.
-'Aga sitta sellest. On, reo, niigi palju kannatanud Dobrõnja käes.'
Patsutab Ilja lohe kolmanda rea neljandat hammast ja ohkab.
-'Mul rusikas enam ei tõuse kohe teda klohmima...  Mis sa arvad, Aljoša, kas ämber on lõpuks täis tilkunud selleks ajaks kui tareni jõuame?'



PS: võibolla ma kunagi täidan lüngad. Et kust sai siia juttu Baba Jagaa.  Mis sai vend Vsevolodist. Mida lubatud ILMAtaat asjast arvab. Miks Loll-Ivani sõrmeluu võiks oluline olla. Aga võibolla ei täida ka. Mis vahet seal on?

Saturday, May 7, 2016

Kirill võidab

Lugesin just üle Kirill Jeskovi 'Viimase Sõrmusekandja'. Maailmakorraldus loksus paika. Otsustavalt ja lõplikult.

Iga täht Koraanis pidada sisaldama tuhat õnnistust. Iga sõna Piiblis on puhas tõde ja Jumala enda öeldud. Vägev. Jeskovi raamat...seal sisaldab iga täht vähemalt 2000 õnnistust ja iga sõna on parem kui puhas tõde. Kirill võidab.

Millega ma ei taha vähendada kummagi pühakirja väärtust. Iga enesest lugupidav inimene peaks nad läbi lugema, kui keegi veel üldse lugeda oskab. Parem kui mitu korda. Ega nad naljata maailmas nr 1 bestsellerid pole. Kuigi, noh, mõlema raamatu peategelased on mõnevõrra labiilse närvisüsteemiga ja pisut enesekesksed, kui pehmelt väljenduda. Ja laipu on lugematul hulgal. Aga mida sa ühelt hõimueetosest kokku pandud seiklusromaanist muud tahadki. Piibel on üsna jõhker (nõrganärvilistele ei soovitaks), Koraan veidi veniv, aga väärt lugemisvara siiski. Jeskov...on parem.

Allah & Jehoova vs Kirill: fight! ............. Kirill wins. Flawless victory!

Ah et miks ma Jeesust ei maini? Tahtmata kellegi usulisi tundeid solvata, ta oli lihtsalt nõrk. Suvaline hipi, tühine konkreetse riigikorra vastu mässaja, kelle seadusevastaseid tegusid läheks pikaks üles lugeda, sisuliselt Dmitri Klenski paar tuhat aastat varem. Mõttetu tüüp. Neid on olnud inimkonna algusest saadik ja on ka tänapäeval. Ma usun, et isegi Põhja-Koreas. Teda karistati antud ajastu ja režiimi poolt kehtestatud (meie mõistes küll mitte kõige humaansema) kriminaalkoodeksi järgi, ja kui minu käest küsida, siis õigustatult. Suvalise Volodja (eee...Jaani) me paneks ju vangi, eks, varguse, vara hävitamise, kuritegudele mahitamise jnejne paragrahvide alusel ja ei tunneks talle eriti kaasa. Aga Jeesusele miskipärast tunneme. Või kui ei tunne, siis sunnitakse tundma. See mind ärritabki. Fuck off.

Aga Kirill võidab. Ja see ongi oluline.

Sunday, January 24, 2016

Internetireklaamid: 'Idioot olla on uhke ja hää....kuni te oma raha meile toote!'

Ma ei tea ega tahagi teada, milliste põhimõtete alusel me näeme internetis reklaame. Jäägu see nende südametunnistusele, kes neid teevad. Aga mind viimasel ajal segab üks neist, mis pärineb siit:

https://www.thetileapp.com/

Neil on tüütu reklaam tekstiga 'I lose my keys all the time!'

Ma ei kaota kunagi võtmeid (seetõttu ma olengi eriti verine, et ma sellist reklaami näen, isikustatud reklaamid my ass), ja kindlasti ei vaja ma nende leidmiseks eraldi mobiiliäppi. Ega üldse mitte ühtegi mobiiliäppi mitte millekski, aga see selleks. Ja ERITI kindlasti ei maksa ma selle eest raha. Ja teie ka ei peaks.

Alljärgnevalt on toodud ammendav nimekiri põhjustest, miks inimesed kogu aeg oma võtmeid kaotavad:

1. Sest nad on faking idioodid.


Kuna minus on siiani säilinud teatav usk inimkonda (rõhuga sõnal teatav), siis oma südameheadusest pakun ma teile välja lihtsad võimalused, kuidas MITTE kaotada oma võtmeid. Kasutamata mobiiliäppe.

1. Tasku. On selline tore leiutis teie riiete küljes.Pange võtmed sinna.

2. Riputage nad kaela. Köie jämeduse luban teil endal valida. Parem muidugi kui jämedam, sest kui võtmed IKKA ära kaovad, on kohe nöör võtta, et ennast lähima oksa külge üles puua (NII loll olla on surmavalt piinlik), ja jämedam köis ei sooni kaela. Paremal juhul murrate kenasti kaelaluu. Maailm rõõmustab: kerge surm, üks töll vähem hapnikku raiskamas ja keegi ei pea vaatama koledat pilti, kuidas üks sell rippudes kõõksub või halvem veel, veritseb. Ega me, kurat, mingid sadistid pole. 

3.Lööge nael seina ja kirjutage sinna alla 'VÕTMED'. Ärge unustage koju jõudes neid sinna naela otsa riputada! Kui unustate, lugege eelmist punkti ja mõelge ise, milleks see nael VEEL kasulik võiks olla.

4. Jätke, kurat, meelde, kuhu te oma võtmed panite (on the fridge where you left them, dipshit!), mis viib mind järgmise punktini:

5. Ärge olge idioodid.

5a. Ärge olge faking idioodid

Hm, näib et ma hakkan ennast kordama.
Aga ärge olge idioodid. Palun. 






Friday, November 6, 2015

Ma ei mäleta, et me oleks kontinenti vahetanud. Parandage mind, kui ma eksin.




Tegelikult ei puutu järgnev OTSESELT minusse, ei ole enam ammu klient. Mingi konto vist kunagistest aegadest vedeleb seal...sestap ma ilmselt saingi kirja, mis täidab mind õudusega. Aga kui ots on lahti tehtud, mind ei üllataks, kui midagi sellist hakkavad saatma meile kõik pangad. Fuck off, ma kolin kuradi Tartumaa laenu-ja krediidiühistusse üle siis. Või palun oma palga sularahas välja maksta. Sest see on ikka kuradi õõvastav.
Sõnaga, sain sellise kirja Pangalt (minu kommentaarid sulgudes ja kursiivis):

'Lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest '

(otsisin ja vaatasin väga tähelepanelikult nende linki...millistest täpsemalt? No pole seal seda kirjas)

'peab '

(Peab? PEAB? kuidas palun? Mulle ei meenu, et ma oleks mingile faking pangale andnud voli oma tegevustele veto panna) 

'pangal olema ülevaade oma klientidest ja nendega seotud isikutest'

(what the fuck? minu 5 ja 9 aastane laps PEAVAD olema teile teada. Või see, millal mu poiss sõpradega tänavalaterna segi viskas (mida ta pole teinud)? Mida? Pöörduge, raisk, maksuameti poole, seal on üsna hästi näha, kes on mu sugulased. Või äkki peaks teile veel armukese armukese lelle pojapoja isikukoodi andma. Äkki on ta mu sõber või midagi?)

'ning klientide kutse- '

(mis see teie asi on kellena ma töötan. Mul pole mingit kohustust teile seda öelda, kuni mul pole teie ees kohustusi, ja kui ka oleks: kuni teile laekuvad regulaarsed maksed, mis vahet seal on, kui ma töökohta vahetasin?)

'ja majandustegevusest.
Sellekohaseid küsimusi esitame kõigile oma klientidele, et oleks võimalik veenduda nende tegevuse seaduslikkuses. '

(jah, loomulikult, kõik, kes hoiavad teie arvetel ebaseaduslikku raha, hakkavad nüüd peale selle kirja saamist kohe nutma ja annavad teile kõik andmed. Ja vastavad täiesti ausalt! Äkki ma aastal 2002 kandsin isegi sinna ebaseaduslikult, st maksuametis mitte deklareeritud tulu, müüdud raamatust saadud kümneka. Ilmselt mitte. Välistada samas ei saa)

'Juhul, kui pank ei saa piisavalt nõutavat teavet, võib tekkida olukord, kus pangal ei ole lubatud kliendile enam soovitud pangateenuseid pakkuda. Küsimustiku täitmata jätmine võib kaasa tuua vajaduse piirata kliendile pangateenuste kasutamist või kliendisuhte lõpetamise panga poolt.'

(Mis käib täiesti konreetselt vastu andmekaitseseadusele. Või ehk kuna antud Pank ei ole vähemalt omanike poolest Eesti seaduste subjekt, võib sittuda kõigele? Lõpetada. Cool. Seda nad ilmselt saavutada ei taha, aga ma teen kõik selleks, et vähemalt mu oma tutvusringkonnas nii olema saaks.)



'Palume täita novembrikuu jooksul küsimustiku, mille leiate internetipanga menüüpunktist Kontaktid > Kontakt- ja isikuandmed pangas. Kogu Teie poolt esitatav info on konfidentsiaalne ja pank võib seda edastada ainult otseselt seadusest tulenevatel juhtudel.
Alates 30.11.2015 piirame pangateenuste kasutamist nii, et saate soovitud tehingu teha alles pärast küsimustiku täitmist.'

(Kas me elame faking Nõukogude Liidus ikka? Tee või muidu saadetakse siberisse? Tulge, raisk, maale. Palun siin viidata seadustele, mille põhjal võib meie isikuandmeid maha müüa. Mina isiklikult soovitan kõigil, kellel on selle pangaga tegemist, sealt kiiresti lahkuda. Ja üldse, äkki mu vanaemal pole seda kuradi internetti ja ideekaarti ja mida iganes. Ja üldse, ta on kirjaoskamatu? Ja mina volitatud isikuna keeldun seda solki täitmast. Lähtudes samuti siin kehtivatest seadustest. Vanaemal jäävad kommunaalid maksmata, kuna tema 1943 aastast sõbranna, kelle armuke oli relvakaupmees, ei andnud ennast teile näole ja ei deklareerinud oma ebaseaduslikke miljardeid? Ja ta vesi ja elekter keeratakse kinni, kuigi tal on teie arvel raha, aga ta on ühest käest halvatud ja tal on raske rääkida peale insulti ja ta ei suuda teie sitast ankeeti täita. Või ei tee seda, kuna minu meelest on selle nõudmine sisuliselt kriminaalne? Fuck off.)

Saturday, October 24, 2015

Olge parem vait

Hei, sõbrad!
Onu Johni soovitusteliin on jälle avatud. Täna on mul teile üks hea soovitus: olge vait!

Kõigil on parem, ja see on lihtne. Tehes mitte midagi teete te midagi! Palju õnne, inimkond võitis sellest. Ja te ise ka. Et ei juhtuks nii, et avastate ennast alljärgnevast olukorrast:

'Olen totaalne värdjas VEEL ühe inimese silmis?
Tough shit
See pole enam isegi kurb, see on juba statistika
Palju õnne mulle, ma ületasin eelmise lausega isegi ennast sitakotluses!'

Ühesõnaga, olge vait.
Ma tean, mida ma räägin. Ja tsiteerin ülal iseennast, sest ma olen ju targem kui teie.

PS: 'Eesti aasta vanglaromaan' (Margus Pikhof  'Mahakantud inimeste saar') on kohutavalt halb. Ebaveenev. Süžeelt ligikaudu suvaline vanglateemaline märulifilm (sh kõik võimalikud klišeelikud tegelased), välja arvatud tühine fakt, et peakangelane (kangelased) saavad enne lõplikku võitu 3 korra asemel 6 korda molli. Ja ei, vanglaülema tütre keppimine Ei. Tee. Mitte seda veenvamaks ega huvitavamaks. Nagu ei tee seegi, et stoori on asetatud (mõnevõrra eksootilisse) Jugoslaaviasse. Spoilers? Paha lugu küll. Ärge siis eelmist lõiku lugege.

Allistair Mclean läheks selliste ennustatavate pöörete peale kadedusest roheliseks...sest isegi temasugune grafomaan ei viitsinud neid nii palju oma raamatutesse sisse kirjutada. Ei usu? Lollus pole oma teha. Kui keegi veel siinmail lugeda oskab, võtke kätte 'Where Eagles Dare' või 'Bear Island'. Neid raamatuid ei pea isegi lugema, piisab leheküljenumbrite vaatamisest ja kõik on otsejoones selge.
Öelgu Sass Henno tagakaanel ja Madis Kuuse järelsõnas mida tahes...vanglaelu kirjeldus pärineb pigem sopakatest kui kogemusest ja ei pane kohe üldse tundma, nagu oleks ise selle sees, või kuidas see kõlaski. Julgen arvata, et Kaugver ja Solženitsõn mitte ainult ei keeraks ennast selle jama peale hauas ringi, vaid rulliks ennast seni, kuni kohtuksid umbes Bialystokis. Kuhu head katoliiklased siis uue Vatikani ehitaks. Kui ma oleks katoliiklane, ma küll ehitaks. Ja deporteeriks paavsti sinna.

19 rubla maha visatud. 227 lehekülje jagu metsa kasutult maha võetud. Olgu parem vait, nagu romaani tegelastelt eeldatakse. Olgu vait.

Olge kõik vait.
Ma olen enamus aega ka.
Aga vahel ma võin seda nõuet rikkuda.
Sest ma olen targem kui teie.


Monday, October 19, 2015

Ma olen targem kui teie + pildikesi elust enesest.

Ha. Juba umbes 8 aastat tagasi oli mul midagi rääkida mobiiltelefonidest. Alles NÜÜD on mõni jopski aru saanud, et need on eluohtlikud nii nende kasutajatele kui ümbritsevatele inimestele. Või muudele elusolenditele.Vähemalt sellele kontingendile, kes on piisavalt lollid, et uskuda IKKA VEEL, nagu oleks multitasking võimalik. Lubage mul siinkohal spetsialistina kinnitada, et ei ole. How can you be so slow? Teavituskampaania on küll nõrgavõitu, aga vähemalt on keegi midagi hoomama hakanud.
Muidugi, mis mul sest, kuni ise surma pole saanud. Igatahes olen ma jõudnud sinnani, et minus ei tekita pisimatki kaastunnet, vaid ajab naerma, kui mõni, kes korrakski ei saa pilku ekraanilt tõsta, ninali tänavale kukub või bussi astudes koperdab ja oma valge mantli sitasel põrandal ära määrib. No ei saa naeru pidada. Sitakott? Jah, muidugi. Aga teid on hoiatatud. Juba ammu. Ja praegu ka. Seega: paras.
Ilmselt toimub mölafonide osas siiski ka teatud iseregulatsioon. Alles kevadel oli kombeks, et alguses tatikad ja hiljem ka täiskasvanud inimesed (seega ma ei saa võtta tagasi oma väidet, et nende kasutamiseks tuleks sooritada võimekusetest) kippusid oma sitasest telefonikõlarist kõikvõimalikes ja võimatutes avalikes kohatdes, aga eriti ühistranspordis, jubedat pininat kuulama. ILMA kõrvaklappideta. Fuck you. Isegi kui muusika polegi nii võigas (tuli ette), siis kvaliteet on piinav ja koos taustamüraga moodustab kõrvukriipiva õuduse. Mine, kurat, koju ja pane see asi korralikest kõlaritest mängima! Kõigil parem, kaasaarvatud iseendal. Noh, kui ma sügisepoole puhkuselt tulin, oli see trend lõppenud. Ilmselt anti neile idiootidele lihtsalt molli. Ma loodan. Kõige vähemalt. Ju siis sellest piisas. Igatahes pole ma kuulnud, et siinmail oleks loodud uusi parandusliku töö kolooniaid paadunumatele rikkujatele. Uskuge mind, ma teaks, kui oleks.
Igatahes, nagu eelnevast nähtub: ma olen targem kui teie. Nii et...piss off.

Aga olgu. Vaadake parem, kuidas vene vägilased oma päevi veedavad. Põhineb tõsielusündmustel. Ausalt. Vähemalt ei kasuta nad antud episoodis mobiiltelefoni. Seega on nemad ka targemad kui teie!

-----



Istuvad Ilja Muromets, Aljoša Popovitš ja Dobrõnja Nikititš saunas. Rüüpavad mõdu-õlut ja viinakest, nuhtlevad üksteist tammiste malakatega, viskavad aga leili ja tunnevad ennast hästi. Peale teist ämbrit viina kargab Ilja jäsku püsti:
‘Vennad-kangelased, mul tuli mõte!’
‘Möh?’ küsib Dobrõnja talle omase otsekohesusega.
‘Mõte? Sinul?’ iroonitseb Popovitš.
‘Kuulge, aga õpetame Gorõnõtši taimetoitlaseks!’
Ilja silmad põlevad.
Dobrõnja kratsib mõtlikult kukalt. ‘No hea küll, õpetame, õpetame, aga kärvab, raibe, maha, keda me siis peksma hakkame?’ sõnab ta kahtlevalt
‘Ja kust sa naisi kavatsed saada, kui sitakott ära kõngeb? Kelle käest sa neid neitseid päästma hakkad oma meelest?’ arvab Popovitš.
‘Kuulge, velled, sitta sest. Ma ei mõelnud, et eluajaks taimetoitlaseks, no prooviks lihtsalt. Kõngeb, kõngeb, kutsume Baba Jagaa ja käsime ellu äratada. Peksame kasvõi Kaštšeid seni kuni värdjas toibub.’
Ilja, endaga rahul, röhatab, rüüpab lonksu viinakest ja mõdu-õlut peale. 
Sügab Dobrõnja kukalt: ‘Tea, raisk, Kaštšeid sai alles eelmine nädal kolgitud, igavaks läheb nagu…’
Arvab Popovitš: ‘Kuidas kurat sa Jagaa paned teda ellu äratama kui ta ei taha? Lubad mutile peksa anda, naerab, lubad muti ära tappa, itsitab, lubad teise ära vägistada, ajab jalad laiali ja kisab ‘ammu pole saanud, pojake’’.
Vennad-kangelased hädas.
‘Aga küsime Imelinnult,’ arvab Ilja.
Mõeldud, tehtud.
Ripub Imelind küüniseidpidi tahmunud laepalgi küljes.
‘Kuule, Imelind, mis sa meie mõttest arvad,’ huilgab Ilja
Imelind kergitab vaevaliselt üht silmalaugu ja kähiseb: ‘Ära mölise värdjas, niigi on sitt olla.’
‘Tuleb vähem juua,’ arvab Dobrõnja elutargalt ja ammutab pesukünast järgmise ämbritäie viina.
‘Käi persse,’ ütleb imelind ja sulgeb piineldes silma.

Rüüpavad velled-kangelased veel ämbrikese viina ja arvavad, et on aeg veetše lõpetada.

Aljoša ja Ilja teevad silmad lahti väljast kostuva hirmsa kolina ja vandumise peale. Vaatavad velled-kangelased üksteisele otsa, haarvad kahevahele küna viinaga ja jooksevad heinamaale. Seal avaneb neile kummaline vaatepilt: kogu heinamaa on kenasti seotud heinapalle täis, viimases nurgas vedeleb külili Gorõnõtš, kellele Dobrõnja jalaga lahtiläinud heinapakki koos nööridega kurku peksab.

‘Oota, vennas!’ karjatab Ilja.
Dobrõnja ei lase ennast segada ja pöörab pilgu vendade-kangelaste poole alles siis, kui viimane rull on kenasti seotult lohe maost läbi käinud.
Vaatab Nikititš siis süütu pilguga enda ümber. ‘Mida? Tahtsite taimetoitlast. On.’
Dobrõnja tonksab lohet saapaninaga.
‘Tapsid ära?' uurib Ilja
‘Elab.’ Nikititš kehitab õlgu ja kergitab Goronõtši laugu, mis paljastab verd täisvalgunud silma.
‘Viina tõite?’
Lendab Imelind kraaksudes üle külili lebava lohe ja pasandab talle otse silma.
‘Paras, sitakott,’ kriiskab lind.
Dobrõnja jätab künast viina ammutamise ja saadab pooltühja ämbri Imelinnu poole lendu.
Kolisedes langevad mõlemad Gorõnõtši kõrvale. Võtab Nikititš ühe käega maast ämbri ja haarab teisega Imelinnul otsustavalt koivast kinni.
‘Pritsis. Noki ära,’ uriseb ta.
Vaatab Imelind Nikitišile otsa ja mõistab: kui vabatahtlikult ei tee, siis pannakse.
‘Pede,’ ümiseb ta vaikselt.
Dobrõnja vaatab vaheldumisi kähiseva lohe ja sitta nokkiva Imelinnu poole.
‘Tubli.’ ümahtab ta viimaks Imelinnule ja ammutab puhta pinnaga künast kergendusohkega uue ämbritäie viina.
‘Noh, kaimud-kangelased, tähistame edukat proovi?’