Tuesday, February 23, 2010
Olümpiamängud? (!) Ehk FUCK OMEGA!!111LOL11!!
Aga muidu on päris äge. Ja Simon Ammani tegemisi olen ikka püüdnud jälgida ja mul on hea meel, et ta on taas SLC päevade tasemel. Tegelikult juba umbes 2 aastat.
Sunday, March 22, 2009
Andetuse etalon
Sest andetu on hea olla. No mõelge. Räägime andekatest inimestest? Näiteid laialt.Seesinane Jon lärtsatas oma ajud migite mustade küünalde ringis seinale. Hevi! Samal teemal: Varg lajatas Euronymousele noa neeru...umbes 17 korda...noh, Burzum on putsis, Mayhemist sai minu meelest parem pänd, aga see pole kaugeltki mitte nii tr00. Okei, see selleks. Merkuri poiss rahmis kellelegi urrukasse ja on nüüd surnud. Mihkel Jaakson tahtis valgeks saada, maksis seitsekend milli ninaoperatsioonidele ja N milli väikeste poiste ahistamise eest ja nüüd mädaneb elusalt; tema andes ei kahtle senini ükski inimene. Keegi Earvin Johnson, tuntud ka 'Magicu' nime all, vaieldamatult andekas korvpallur, lajatas valesse auku ja kõngeb ka varsti. Mihkel Raud, lootustandvalt andekas tüüp 'karjub mitte milleski süüdi olevate laste peale', kui ta enda sõnu uskuda. Tegelt on ta lootustandvalt andetute tele- ja raadiosaadete hääl. Kahjuks kirjutas ta väga andeka raamatu (vähemalt oleks kirjutanud juhul, kui Dovlatov poleks seda enne teda ära kirjutanud, aga kes siin ikka peale minusuguste andetute inimeste ühe tibla joomamemuaare loeks, eks) Eniveis. Ma just avastasin, et pooleandekatest ja andetutest inimestest tuleks Raud hoopis eeskujuks võtta. Ausalt. Ta on parem etalon. Ta usub seda ise (vt raua raamat...lk....krt, pole käepärast, aga seal, kus ta seda plaadi kaanepilti kirjeldab) ja usuvad teisd ka. Noh, Tolkienist on ta parem. Paolinist ja selle lugematutest kloonidest rääkimata.
Jõudu, andekad inimesed!
Friday, March 14, 2008
Hiinalinna (")koerad("). Sõnas ja pildis.
Aga: 'võtke istet, vanamutt' (credits to: Villu Tamme)
sest juttu jätkub kauemaks.
Kui ma kunagi tahan rikkaks ja kuulsaks saada, siis ma üllitan gängstaräpiplaadi 'The Do:gz of Chinatown: Kolhoozi Ulica Edition'. Albumi kaanepilt on selline:
Ja seda ostavad paljud. Eestlased (sest see on eesti räpp!), venelased (kaanepildil on slaavi tähed), USA getopoisid (sest neil nii vinget getot pole), endise Jugoslaavia kodanikud ('Ulica' on peaaegu sama kõva asi kui Ivica või Janica [Kostelic], kes on nende rahvuskangelased mäest alla kukkumises) ja kõik maailma lingvistid, kes on vaimustatud minu osavusest kahemõtteliste sõnade kasutamises. Ei saa viimasest väitest aru?
Aga palun:
Versus
Kõik nad on minu sõbrad.
Aga atraktsioone on meil veelgi.
Tartu linnavalitsus ei mõista elust sittagi:
Mäletate seda juttu viimasest metsavennast August Sabbest? Noh, ma leidsin ta punkri üles! Kui KGB veel töötaks (ja ma ei imestaks kui ta hiinalinnas veel töötabki), siis ma annaksin ta viie rubla ja taldrikutäie beluugamarja eest üles:
Tahate elada meeldivas rohelises rajoonis eemal linnakärast, aga siiski vaid 15 minuti kaugusel kesklinnast? Aga palun.
V. üür. üks. int. poissm. mug. krt: (credits to: I. Ilf ja J. Petrov, 'Kuldvasikas')
Vaatega merele!
Lisaks käib ümberringi vilgas arendustegevus:
Mis on lisaks mõeldud ka paatide jaoks
Ja see lisab ideele jumet, kuna järv
ja paadisild
on siinsamas.
Lisaks käib vilgas majandustegevus: kohalik tankitehas,
Aianduskooperatiivid '9 mai'
ja 'Sotsialismi tee viib võidule'
JaamamõisaTeleCom toob porno koju kätte
Õppesõiduplats (ausalt, olen täiesti ametlikke autokoole seal näinud, nii veo- kui sõiduautoga)
Lisaboonusena risttee, kus neljapäeva öösiti saab kolme sõstramahla tilga eest kratile hinge sisse (credits to: A. Kivirähk 'Rehepapp')
No mida sa hing veel ihkad...kui ehk seda, et mu lapsest
ei saa korralikku getopoissi
ja ta peab minema modernsesse lasteaeda
ja elama jätkuvalt uusehitises.
Nuuks.
Tuesday, March 4, 2008
Evelyn Sepp vaevleb identiteedikriisis.
Mul on Evelyn Sepast siiralt kahju. Oma blogis, õigemini vastates kommentaaridele, ütleb ta nii:
"Kui rääkida ikka sellest, kui palju on paras, tuleks esitada küsimus ja kokku leppida - mida me sellelt institutsioonilt ootame. /---/Teeme, muudame, ja mõtleme enne läbi, mida me ootame sellelt organilt. Kas tõesti seda, mida ülaltoodud loetelu sisaldas /---/" [trükivead parandatud]. Ette rutates: 'ülaltoodud loetelu' ei olnudki tegelikult loetelu ja sisaldas ainult tühja sõnamulinat.
Vaene Evelyn! Olles juba kurat-teab-mitmendat korda riigikogu koosseisus, ei tea ta veel ikka, mida temalt oodatakse, ehk, mida ta tegelikult tööl teeb ja hullem veel, miks tema töökoht üldse loodud on. Sealjuures töökoht, mis eksisteerib minu arvutust mööda juba vähemalt 16 aastat. Selle ajaga peaks iga institutsioon endale oma funktsioonid selgeks tegema või siis üldse pildilt kaduma. Riigikogu ilmselt elab mingite muude reeglite järgi.
Igatahes on Evelyni ja teiste riigikogulaste elu pehmeltöeldes kohutav. Õõvastav. Õudne. Desorienteeritud. Mõelge ise. Ärkate hommikul üles, lähete tööpostile ja ongi jama majas: keegi kurat ei saa aru, miks te seal olete ja millised on teie tööülesanded ja mida ülemus tahab ja mille eest teile (täitsa korralikku) palka makstakse. Liiati, Evelyn väidab, et riigikogulasel nagu ülemust polegi, seega keegi ei ütle ka, mida teha. Raske seis. Nii ei jäägi muud üle, kui 40 tonni pluss kolmandik palka pluss 8 tonni kuus taskusse panna, puhvetis aeleda, teise partei liikmele tünni teha (kui vähegi võimalik) ja aegajalt ajakirjanduses või, nagu uuemal ajal kombeks, oma blogis kahtlasevõitu häma ajada. Kuradi raske elu.
Ütleb Evelyn: "Ega ikka ei ole võimalik jõuda kõike teha ja kõikjal olla, kus peaks. Süveneda, ennast arendada-täiendada jne. "
Sellepärast ei olegi, et te ju ei tea, kus olla ja mida tegema peaks. Ja kuna selline ähmane ja arusaamatu seis on frustreeriv ja toob kaasa pideva distressi, siis loomulikult olete te 'alamakstud', 'kriisis' ja vajate abisid, kes saalis pingi kätte näitaks, head kõrtsi soovitaks ja soojale maale lennukipiletid broneeriks.
Vaesed riigikogulased. Ma tunnen teile teie raskes elus sügavalt kaasa.
Ahvikari.
Ja hei, ma olen valija. Millal ma mõnega teist kohtuda saan? Võtaks teie kulul (õigemini, enda ja teiste maksumaksjate kulul) mõne õlle ja kuulaks kohe lähemalt, kuidas te õigupoolest MINU huvisid esindate seal. Päris põnev oleks. Ausalt. Ah et ei saa kohtuda? Miks siis? Ei ole aega? Aga valijatega kohtumiseks raha on aega välja võtta?
PS: Kui ilmad ilusamaks lähevad, läheb päriselt ka käiku projekt 'kohtun oma valituga'. Helistan isiklikult. Tahan kokku saada. Ja ma tahaks näha, et ei saa. Ah et mis ilmad siia puutuvad? Sita ilmaga, teate, pole tuju.
Thursday, January 24, 2008
Õlletootjatel läheb liiga hästi?
Igal juhul palju õnne Sakule ja A Le Coq'ile: suutsite teha keskpärasest, aga siiski joodavast õllest täiesti joodamatu kraami. Ma usun, et rajud troinoimehed võivad isegi teie leeri üle tulla: keemiamaitse on ikka vinge. Kestvad kiiduavaldused, mis kasvavad üle ovatsioonideks.
Friday, November 16, 2007
Jõmluse positiivne pool
Ühesõnaga.
Käisin reedehommikuse traditsiooni kohaselt lapsega jalutamas. Oma lemmikvõsas Hiinalinna taga. Magav laps pluss inimtühi kant annavad hea võimaluse oma, aga eriti teiste elu ümber hinnata. Täna jõudsin ma kahele olulisele järeldusele:
a) ma olen olnud ebaõiglane
b) haridus ja 'peaga töö' on overrated.
Miks? Lihtne.
Poolel teel mahajäetud daatšade ja maalapikeste vahele käib vilgas ehitustöö.
'Objektide' ümber seisab ports ägedaid künasid, mida igamees 'rullnokaautoks' nimetaks. Kõrvalepõikena, mõni on täitsa maistekalt tuunitud. 'Objektide' vahel kohtab siia-sinna sebimas ehedaid 'põmmpäid', kelle jutukatked, mis tahes-tahtmata kõrvu jõuavad, on enamasti teemal 'türa ta mu relakat tagasi ei toonud' ja 'putsi, täna saab pappi ja hakkame jooma, raisk'. Inetu, jah? 'Rullnoklik'? Muidugi. Aga so fucking what? Äkki on hoopis nii, et need tüübid, olenemata üldisest suhtumisest, loovad suuremat väärtust, kui kabinetis perset sügavad 'intelligendid'? Mulle väga meeldib, kui inimene suudab midagi kätega valmis teha, isegi kui ta ei suuda kirjutada rohkemat kui oma allkirja ja ei tunne numbreid peale nende, mida on vaja mõista, et eristada üht Nokia mobiiltelefoni mudelit teisest. Just sel lihtsal põhjusel, et need vennad on räige palava või rõveda lörtsiga objektil, saab mu laps paari aasta pärast lasteaeda (ehk) ja mul endal on katus pea kohal. Kas see üksi pole tunnustust väärt? Minu meelest on. Ah et 'nad on lollid ja nõmedad' ja 'ei saakski muuga hakkama'? Ütleb KES? See, kes on x aastat kuskil 'kõrgkoolis' ärijuhtimist tudeerinud, käib igal hommikul kell kaheksa mõttetutel koosolekutel ja arvab, et on seetõttu klass ülem neist, kes reaalselt midagi püsti panevad? Olgugi, et viimased kimavad vana bemmiga, panevad vahetpidamata tirakat, ei ole kunagi Õigekeelsussõnastikust kuulnud ja sebivad naisi, kelle parem osa peast on koondunud väljapoole koljuluud (mitte, et selles iseenesest midagi halba oleks), on nende üldrahvalik naeruvääristamine ebaõiglane, seda enam, et paljud plõksijad kuuluvad tegelikult ise oma kapatsiteedilt samasse kategooriasse.
Lihtne inimene on siiras ja käitub printsiibil 'nagu sina mulle, nii mina sulle'.
Kui ma nüüd hästi meenutan, siis mingi osa oma tudengipõlvest sai elatud üürikas, kus perepoeg oli 'jõmm' selle kõige ehedamas tähenduses. Käis välismaal ehitamas. Kodus sõitis tuunitud vanema tüübi 3-seeria BMW-ga. Kuulas räiget vaibakloppimist (jajah, öösiti, otse minu seina taga). Pani klemmidega tinti kui vähegi sai ja rääkis peamiselt nikust, papist, tümmist ja bemmist. Aga ometi ei tule mulle meelde kedagi, kes oleks olnud vaatamata oma paljudele nn. 'puudustele' inimesena minu vastu heasüdamlikum ja ausam. Kuna ka mina ei üritanud teha nägu, nagu ma oleks kuidagi parem inimene või seisaks kõrgemal. Selle vastutasuks lahendati kõik vähegi ajusid nõudvad probleemid minu juures. Keerati litakas vaiksemaks (noh, mõneks ajaks vähemalt), kui ma viisakalt mainisin, et mul on järgmine päev eksam. Kutsuti pidevalt peoga ühinema ja aktsepteeriti ka viisakaid äraütlemisi, isegi umbjoobes olles. Ei astutud suvaliselt minu tuppa sisse, kuna see 'oli ju nende maja', nagu eelmisel üürnikul olla läinud. Keegi ei suskinud selja taga ja ei väänanud salaja peeru vahele, vaid kõik sai lahendatud näost näkku. Aga katsu, raisk, igast 'intelligentide' seltskonnas kõigist intriigidest eemale jääda. Sittagi.
Mõeldes nüüd enda ja muude 'haritute' peale, siis äkki see, mida me suudame maailmale anda, pole kaugeltki nii kõva värk, et meil oleks õigust vähemvõimekaid ja lihtsamate soovide ja vajadustega inimesi halvustada. Olgu nad pealegi ühekülgsed, tülikad ja isegi potentsiaalselt ohtlikud, näiteks juhul, kui külasimmanil mõnele varba peale astuda või mitte neid kiita nende seksuaalsete vägitegude eest. Isegi, kui nad neid sooritanud pole. Sest tihtipeale teevad nemad ära selle, mida meie ei taha ja ei viitsi, sest me 'oleme paremaks määratud'. Võimalik et olemegi.
Küsimus on ainult selles, kas kontoriroti töö, olenemata isegi spetsialiteedist, on 'parem' ja 'kõrgem' kui mõni teine töö. Ma kaldusin varem arvama, et jah. Nüüd ma pole selles enam kindel. Aga mugavam on ta kindlasti:)
Ühesõnaga, ma mõtlesin vahepeal olla positiivne. Aga kui mul on valida, siis ehedate põmmpeadega vahetpidamata ühes seltskonnas ei viibiks. Kogu minu lugupidamise juures nende panusele, see on kurnav.
Ja ärge öelge mulle, et 'igal inimesel on ikka oma spetsialiteet vastavalt oma võimetele ja bläbläblä'. Ma tean seda isegi, see pole point. Lihtsalt: me halvustame teatud inimgruppe liialt, end of story.
Järgmisena ma kirjutan ilmselt, kuidas 'rullnokad' imevad. Ebajärjepidev? Ja mis siis.
Wednesday, November 7, 2007
Rein Veidemanni kannatuste rada
Esmalt tuleks meelde tuletada, et Rein Veidemann pole kaugeltki mitte esimene (ega tõenäoliselt mitte ka viimane) 'arvamusliider', kes avastab, et iga tema avalik sõnavõtt võib kaasa tuua arvamusi ja/või reaktsioone, mis ei pruugi olla autorile meelepärased. Noh, üks analoogne juhtumikirjeldus on näiteks siin. Väita, et iga negatiivne reaktsioon on automaatselt 'verbaalne inkvisitsioon' on sama hea, kui väita, et Edgar Savisaar on igal juhul hea, sest tal on nii armsad prillid. Nüüd edasi, Rein poetab pisara ja räägib midagi 'avalikust ruumist' ja 'seal kehtivatest ühtsetest reeglitest'. Kaubamaja esine on ka avalik ruum, aga kui mõni purjus puberteet kedagi erinevatesse kehaõõnsustesse saadab, kerjus raha küsib või mormoon jumalast rääkima kutsub, kas siis kõik tormavad kohtusse või kolleegidele kaebama, et kiusatakse? Muidugi mitte. Variante reageerimiseks on umbes kolm: diskussioon, füüsiline vägivald ja ignoreerimine. Ah et kus on analoogia? Väga lihtne. Reinul on täpselt needsamad valikud. Olen nõus, et kommentaariumites esineb totralt palju roppu lahmimist, ja mis siis. See on täpselt seesama, mis eelnimetatud purjus puberteet. Vähese [intellektuaalse] kapatsiteediga inimestega diskuteerida ei saa ja pole mõtetki, füüsiline vägivald on karistatav, seega jääb ignoreerimise variant. Kui mannetu sõim nii hirmsasti häirib, soovitan kannatlikkuse treenimiseks töötada mõnda aega psühhiaatriakliinikus, erikoolis või noh, kasvõi põhikooli lõpuklasside õpetajana mõnes mitte-nii-hea-kuulsusega koolis. Teine, tõsi, väiksem osa kommentaaridest on aga täiesti argumenteeritud või vähemalt suhtumiselt neutraalsed vastulaused autori arvamusavaldustele. Mis selles siis halba on? Reinul on võimalus, kasvõi anonüümselt, kui selles on probleem, asuda sealsamas kommentaariumis diskussiooni korras oma seisukohti kaitsma. Milles probleem? Ajas? Vinguva kolumni kirjutamine ei nõua siis ajaressurssi või?
Nagu me ei löö tavaliselt kerjust jalaga, ei ole mõtet ka kommentaatoreid lüüa. Reinu verbaalsed jalahoobid on sisuliselt sama anonüümsed kui kommenteerijad: ta suunab oma hala mingisugusele 'keskmisele kommenteerijale', ilma viitamata kommentaaride sisule ega kasutatavatele aliastele. Heaks tavaks on mingit väidet esitades siiski ka allikatele viidata, mida Rein akadeemilises maailmas kodus olijana peaks hästi teadma. Ma saaks üldistamisest aru, kui tegemist oleks mingit tüüpi uuringu refereeringuga, mitte isikliku solvumise väljaelamisega Eesti suurimas päevalehes. Antud kontekstis on aga taoline üldistamine mõistetamatu: Reinu häirivad ikkagi väga konkreetsed nähtused, ma saan aru, et a) sõim ja b) sõimajate näiline anonüümsus.
Ütleb Rein: 'Kusagil maa peal võid sa ju oma seisukohta ilmutada ja loota, et selle ümber areneb vastastikku austav ja teisitimõtlemist salliv dialoog'. Kujund on muidugi kaunis, aga nagu ülalpoolgi mainitud, keegi ei keela asuda diskuteerima inimestega, kelle kommentaarid on seda väärt, ignoreerides neid, kelle omad ei ole. Mis seal keerulist on? Ennasthaletseva kolumni väljanõristamine on kergem ja pealegi makstakse selle eest raha, mida kommenteerijatega diskuteerimine mitte sisse ei too? Näib nii. Sest suurem jagu mõistlikest kommenteerijatest oleks kindlasti nõus taganema oma anonüümsusest ja andma oma meiliaadressi, kui Rein tõesti sooviks nendega diskussiooni alustada. Mina küll oleks.
Siis kardab Rein oma hea nime pärast, mida suvaline kommentaator justkui määriks. Kulla inimene, julged avaldada oma arvamust, julge selle eest ka seista ja tagajärgi taluda. Pealegi ei ole suurem osa inimesi nii rumalad, et nad tõepoolest kujundavad oma arvamuse inimesest ja tema avaldustest pubekate ropu sõimu põhjal. Lugejate vaimsusest nii halvasti arvata on alandav ja kui üldse miski, siis just SEE kahjustab Sinu mainet ja head nime. Mitte ropp sõim.
Eks ropud ja/või küündimatud kommentaarid ole mõnele inimesele viis oma frustratsiooni ja vihkamise väljaelamiseks, ja eks Issand, kui selline peaks kuskil olemas olema, isegi näe, et riigikogu, Rein Veidemann ja kõrged hinnad annavad rahvale enam kui piisava põhjenduse olla frustreerunud. Olgu siis inimestel enda väljaelamiseks seegi kanal, kui nad paremat ei leia, sest ehk jääb selle tõttu tänaval mõni kolp lõhki löömata. Inimelu on väärtuslikum kui Reinu tusatuju möödumine, period.
Ja kui tuju on paha, minge paraadile. Ikkagi Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.
Tuesday, November 6, 2007
Elu läheb aina kaunimaks
Mitte, et ei oleks millest. Uudiseid, eriti halbu uudiseid, on ju sitaks. Mida, kolm sõravolinikku kisavad silmad punnis, kuidas me siin vähemusi ahistame. Teema missugune.
Onu eehvraim käib ulgumas, et kõik eestlased on miljonite kaupa juute mättasse löönud. Okei, tema humoreskid holokausti teemal on juba habemega ja keegi ei viitsigi enam neile eriti reageerida. Sedakorda läks ta õnneks Moskvasse ulguma; kui taat oleks jälle kord siin kahel käel vastu võetud ja tema haige inin lõpuni kuulatud, oleks küll piinlik olnud. Ammu oleks aeg vend rahvus(te)vahelise vaenu õhutamise eest Eestis ebasoovitavaks isikuks kuulutada.
Kapo kotib rahvaliitlasi. Lõpuks ometi! Kui villu ja ester pokri pannakse, oleks kõpuks võimalik siirast üldrahvalikku rõõmu tunda. Saaks öelda, et algatus on tehtud, 2 down, 2000 to go. Sest vähemalt niipalju on igast võõra vara ebaseadusliku omandamise paragrahvi rikkujaid eesti poliitikamaastikul kindlasti. Küll jõuab järg ka teiste parteide ja nende pättide kätte. Tegelikult peaks kohe ühe vangla juurde ehitama, või kaks. Finants ei ole probleem: kui villult, estrilt ja teistelt töllidelt nende ebaseaduslikult kooritud mant (ma mõtlen seda osa, mida nad ei ole jõudnud läbi lüüa ehk maasse peitu kaevata) ära võtta, võib hea mitu vanglat ehitada, sinna mitmekümneks aastaks personali palgata ja Tallinn-Tartu maantee kah ühe jutiga valmis teha. Kasu missugune. Aga mis kasu ja kellele on villust praegu? Mitte vähimatki ega mitte kellelegi, kui ajakirjandus välja arvata, ja nemad ei loe. Õppigu ausal teel uudisteks materjali koguma. Talutav arv kordi, mis villut meedias veel näidata võib, on null. Üle selle on kuritegelik, sest enamus inimesi jäävad juba ainuüksi tema nägemisest haigeks, aga kui ta veel suu lahti teeb ja vinguma hakkab, on see tervisele sama kahjulik kui ludwigi angiin. Ah et kui ei näidata, siis me ei teakski, mis ta tegi? Jama. Tuleb ainult öelda, et 'Varga-Villu pandi lõpuks pokri'. End of story. Kõik teavad ammu, mida ta tegi ja kui rõve ta lõust välja näeb, aitab küll. Natuke rohkem või vähem lolli iba tema suust ei informeeri enam kedagi. 'Kusagil struktuurides on kallutatud jõud' on juba klassikaks saanud, tema kole nägu kõik ära väsitanud, pole rohkem tarvis. Väike uudisnupuke ja punkt.
Nashi brigadir asus dieeti pidama. See on hea. See on tervisele väga kasulik. Palju kasulikum kui Tõnismäel külmetada, arvestades hetke klimaatilisi tingimusi. Järgmiseks võiks veel joomise ja suitsetamise maha jätta (mis on muidugi palju raskem) ja siis ühe jutiga juba ka lolli möla maha jätta (mis on veel hoopis raskem) ja asuda lõpuks endale ausa tööga leiba teenima. Soovin edu.
Tibi pani seitsesada kilo vasakule. Phäh. See on ilmne küündimatus, arvestades tema poliitkarjääri pikkust. Lisaks jäi ta vahele, mis on veel ilmsem küündimatus, ja sunnitakse seda veel tagasi ka maksma. Piinlik. Kes näiteks etsilt või villult midagi tagasi on nõunud? Ei maksa ikka liiga väikestes mastaapides ette võtta, tuleb kohe seitsme-kahekskohaliste summade kallale minna. Kui ise hakkama ei saa, tuleb kogenumate tegijate käest abi küsida. Polegi ju vaja kaugelt otsida: Siim on kindlasti heal meelel nõus mentoriks hakkama.
Ansip oli kommunist. So fucking what? Vähemalt viiskend prossa praegustest bossidest oli ja teine viiskend prossa niuksus parteipoe ukse taga, kuna neile sooje kohti ei jätkunud lihtsalt. Nüüd on tähtsust täis, et 'meie ei olnud funktsionärid'. Piss off, sitad mehed olite, oleks võimalust olnud, küll oleksite olnud kah. Ansipi andestamatu tegu seisnes selles, et ta ei suutnud lolle elajaloomi ja usbekke ja tadžikke taltsutada, vaid lasi neil ilmsüüta tudengite kallal vägivallatseda. Selle eest tuleks küll mõni kuu ühiskondlikku kasulikku tööd mõista. Vara pole mõtet konfiskeerima hakata, kui teda villudega koos vangi ei pane, koorib rahva seljast uue asemele, kus selle kahju ots.
Aga üldiselt, mis ma vingun, kõik ju tõuseb, areneb ja suureneb. Hinnad näiteks. Kui kolmveerand rahvast nälja ja külma kätte sureb (peavarju võtavad ju pangad endale) , olemegi paugust juroopa viie rikkama riigi hulgas. Ja ongi jälle ilus elada. Vähemalt neil, kes hinge on jäänud.
Thursday, June 7, 2007
Tubakaspetsialisti mannetu möla.
Okei, ma olen suitsetaja, seega on minu arvamusavaldus kahtlemata subjektiivne, aga ma pole ka kuskil väitnud, et mu eesmärk on objektiivne olla. Et siis kena seadus jõustus, suitsu enam kõrtsus teha ei või, mis on ju kõik kena ja tore ja mittesuitsetajad on ka rahul ja nende tervist enam ei rikuta ja nii edasi. Fine. Seadus seaduseks, aga mis mind tõsiselt häirib on viis, kuidas seda põhjendatakse (eriti tänahommikuses ’Terevisioonis’) ja rakendatakse. Arutelu selle ümber on mind valgustanud mitmete uute faktidega, millest ma enne teadlik polnud.
- Kasiino ei ole ’meelelahutusasutus’. Lahe. Ilmselt lähevad inimesed siis ruletilaua või automaadi taha rasket tööd tegema. Kusjuures, kasiinos on õlu odavam, rahvast vähem ja keegi ei sunni pappi automaati toppima, võib vabalt nurgas tossata ja klaasi õlle kõrvale pisut head raamatut lugeda. Ilmselt siis ka kasiinodes töötavad klienditeenindajad a) ei vääri, et nende tervist kaitstaks või b) on nad miskipärast tubakasuitsule immuunsed, which leads me to my next point:
- Hommikune ’tubakaspetsialist’ väitis, et passiivne suitsetamine on tervisele KAHJULIKUM kui aktiivne, sest mittesuitsetajal puudub ’immuunsus’. Ma otsisin kolmest heast teadusandmebaasist (EBSCO, Elsevier, Blackwell) mõnd artiklit, mis seda kinnitaks. Mitte midagi. Pealegi mäletan ma täiesti selgelt neurofarmakoloogia loengut, kus oma ala tunnustatud spetsialist ütles, et ülivõimsalt KÕIGE kahjulikum aspekt suitsetamise juures on see solk, mis kõrge temperatuuri all mööda kõri alla tõmmatakse. Seega: bullshit. Kindlasti on mittesuitsetaja tervis ohustatud ja ta on ilmselt ka tundlikum tubakasuitsu suhtes, aga kuidagi ei saa ta olla ROHKEM ohustatud kui suitsetaja ise.
- Teiste maade kogemuse põhjal, kus selline säte kehtib, on selle positiivseks tulemuseks tubakatoodete müügi vähenemine. Seda räägib ’spetsialist’? Mida? ’Iirimaal on tubakatoodete müük langenud 16%’. See peaks kõlama nagu hea uudis või midagi? See tähendab Iiri Vabariigi riigikassasse 16% vähem tubakaaktsiisi. Ja üldse, kas see vähenemine on selle seadusega seotud üldse? Seal on suits nigunii nii rämedalt kallis, et äkki ostetakse salasuitsu rohkem? Või on seal vahepeal räigelt hinda tõstetud (ma ei tea). Või mis iganes faktorid seda mõjutada võivad. Ja mis kõige olulisem, kas 16% on vähenenud ka südame veresoonkonna haigused, kõri- ja kopsuvähk? Seda ’spetsialist’ loomulikult ei maininud. See oleks mingi argument, mitte tubakatoodete müügi vähenemine. Lisaboonusena, nagu rääkis mulle kohalik allikas, on peale seaduse jõustumist Iirimaal pankrotti läinud ca 2000 pubi. Palju õnne, idioodid, te suutsite just hävitada paarituhande inimese elutöö.
Tartus näiteks läheb nii Zavoodil kui Krooksul selle keeluga räigelt raskeks. Seal on suurem osa suitsetajaid (ime kah, tossu nii hullult, et ega keegi teine sinna eriti ei lähegi), miks ei saa seda nii jätta? Minu pärast laiaku mittesuitsetajad üle terve linna, aga jätke meile ka mõni mõnus istumispaik. Mis ei ole kasiino. Kui teete seaduse, kehtigu see kõigile, eranditult, kui teete mööndusi, siis tehke ka mõistlikke mööndusi. Mitte nii, et kasiinole teen, aga kõrtsile ei tee. Mina näiteks ei taha, et keegi seaduse jõuga mu tervise eest hoolitsema hakkab. Tahan, hoolitsen ise, ei taha, ei hoolitse. Kui ma lähen naise-lapsega sööma, väga hea kui saan minna suitsuvabasse kohta. See on igati tore ja selles osas kiidan seaduse heaks. Aga kui ma tahan minna (suitsetajast) sõbraga õlut võtma, siis mis kuradi pärast ma seda enam teha ei saa? See ei ole aus. Lõppeks on meid kolmandik Eesti elanikkonnast.
Lõppkokkuvõte: inimeste tervise kaitsmine on hea ja tore, aga seadus ise lonkab kolme jalga. Ja ei ole MITTE MILLEGAGI tõestatud, et selle rakendamine tõepoolest on rahva tervisele ilgelt kasulik. Kui viie aasta pärast drastiliselt langeb vähi- ja südamehaigete hulk, siis hakkan uskuma. Enne mitte. Ja veelkord: jätnud siis mõned suitsetajate pubid alles, kui kasiinodele tossamisõiguse jätsite. Iga inimese tervis on lõppeks ikkagi suuremalt jaolt tema enda asi ja oma potentsiaalselt suitsetamisest tingitud ravikulud maksan ma kah tegelikult ise kinni. Ja koht, kui suitsetajad rõõmsalt tossata saavad, ilma et keegi iniseks, kui paha tal olla on, kuidas ta haisema hakkab ja kohe kopsuvähi saab, oleks küll tänuväärne. Pole ju NII palju nõutud, et linna peale oleks paar-kolm suitsetajate istumispaika, kus töötavad vabatahtlikult oma tervise rikkumisega nõus olevad klienditeenindajad ja kust mittesuitsetajad kauge kaarega mööda võivad käia. Kuulake kolmandiku rahva häält…
Monday, May 7, 2007
Täiendused issanda loomaaias: ansiplane
Kes need loomad üldse sellised on? Kokkuvõte liikide kirjeldusest, allikateks delfi, postimehe, epl-i kommentaarium.
* Laarlasi täpselt defineerida on üsna raske, aga põhimõtteliselt kõik need, kes ei armasta savipätsi ja millegipärast pole jube verised laari vanade bizniste peale, mis hõlmavad näiteks raudteed, elektrijaama ja veel midagi, ahjaa, põllumajandust. Ma küll ei tea, millised on Laari isiklikud kuriteod talupoegade suhtes, aga kindlasti ei saa teda süüdistada selles, et siiamaale piimaliitri eest kolmekas makstakse ja see tuleb veel endal kohale kah viia. Ühesõnaga, täiesti tühi, sisutu ja emotsionaalne nimetus, enamus neist, kellele see omistatakse, ei ole tõenäoliselt isegi Laari valijad. Aga sildistamine on äge! Yeah right. Minge kooli ja/või hankige endale oma arvamus, mis põhineb natuke enamal kui kusagilt kuuldud lollil jutul ja viimase kolme neuroni hädisel tööl. Eelnimetatud combo ei ole abiks asjalike mõtteavalduse esitamisele.
* Kesikuga on kõik selge: igaüks, kellel on ükski positiivne või vähemalt neutraalne sõna Keskerakonna ja/või selle suure juhi ja õpetaja kohta, on räpane kesik. Right, inimene, kes viimaste aegade valguses selle kamba tegevusele mingi õigustuse leiab (ja ei ole sealjuures 'tibla', kellest allpool), ei ole tõenäoliselt terve mõistuse juures. Aga no andke andeks. Savisaar on küll ilge nälkjas ja teda ümbritsev kamp meenutab kangesti našit või 'öist häbi', aga kindlasti on kuritegusid, mida nad teinud ei ole. Noh, need miljon veel üleskaevamata maamiini Kambodžas ja Idi Amini režiimi ohvrid Ugandas ja Zimbabwe hüperinflatsioon ei ole kindlasti mitte Keskerakonna süü. Ma usun, et nad ei käinud isegi mitte Võrus kanalisatsioonikaevude kaasi piizdu panemas. Nii et jäägem ikka mõistuse juurde.
* Tibla. Seda on palju defineeritud. Kordame üle. Tibla ei ole mitte iga siin elav venelane. Ega iga ukrainlane ega valgevenelane. Kõige lihtsamalt öeldes on noor tibla selle riigi taganutja, mida ta isegi näinud pole ja vana tibla selle riigi tagasitahtja, kus ta ilma suuremate probleemideta sooja koha peal vedeledes ülbata ja viina rüübata sai. Kuvandi sellest, miks Venemaa ja/või N Liit on/olid väärilised kohad kus elada, saab ta üliobjektiivsest Venemaa meediast. Ja noh, keda siis ei ajaks marutama, kui vastikud eesti fašistid ei hinda sõjakangelasi ja vägivallatsevad süütute laste ja vanurite, rahulike meeleavaldajate kallal. Aga seleta tiblale, et hei, ajad on muutunud, sul on ka mõni kohustus, mitte ainult õigused, siis hakkab ta kas halama või läheb õkva rüüstama: pahad kapitalistid peidavad ju poe akna taga kraami, mis õigupoolest kuulub rahvale. Tibla on rahvuseta ja kodumaata potentsiaalne kriminaal. Eestlane, kes vaid rahvuse, mitte tegude pärast teist tiblaks nimetab, on ise samasugune tibla. Isegi veel hullem. Sest ta häbistab kogu eesti rahvast.
* Nüüd siis 'ansiplane'. Paistab, et see on inimene, kes toetab, või vähemalt ei ole väga verine valitsuse viimase aja tegemiste peale. Ehk siis inimene, kes toetab 'ansipi diktatuuri' ja 'politseiriiki'. Samas, kui politseiriik on see riik, kus vandaalid pokri pannakse, potentsiaalselt ohtlikke inimesi pitsitatakse ja jälgitakse, et kuri plaan ellu ei saaks viidud ja hullemad ässitajad kohtu ette tiritakse, siis hei: ma elaks väga hea meelega kohe pikemat aega politseiriigis. 'Ansipi diktatuuri' all. Mhmh. 'Ebademokraatlik! Põhiseadusevastane! Sõnavabaduse piiramine! Bedaa, bedaa'. Krt keegi ei keela mul jätkuvalt valima minna. Keegi ei keela mul arvamust avaldada, et kuigi ansip on nüüd olnud PEAAEGU oma ülesannete kõrgusel, on ta tõenäoliselt asjaolude rahunedes samasugune töllmokk nagu kõik teised poliitikud. Ja keegi ei käsi mul talle aastal 2009 või 2011 häält anda. Mul on kuri kahtlus, et 'diktatuurist' ja 'politseiriigist' pröökavad kõige kõvemini need, kes on frustreerunud sellest, et nad ei saa omatahtsi viint võtta seoses alkoholimüügi keeluga (damn, ma olin ka verine, et mai saand oma saunaõllesid osta, aga ometi tuleb tunnistada, et see oli samm mõistetav ja mõistlik) ja need, kes hirmsasti tahaks mööda ajutiselt keelatud meeleavaldusi töllerdada. Kurat teab, äkki täis pea ja segane rahvamass aitavad veel paar armaanit ehk uugopossi koju viia.
Kuigi keskmine netikommentaator hiilgab oma oskusega sisutuid silte välja mõelda ja üheülbalisi loosungeid või sõimu pritsida, mis on ikka tõsiselt vägev kvalifikatsioon, võiks ka nemad analoogselt nende enda tegevusega mingisugusesse lihtsustatud kategooriasse paigutada.
Selle kategooria nimi oleks 'jobu'. Mis õnneks ei vaja eraldi defineerimist.
Selle kõigega ei taha ma solvata neid, kellelt pärinevad asjalikud arvamusavaldused.
Jään oma varasema arvamuse juurde, et delfis/mujal kommenteerimiseks peaks hankima litsentsi. Eriti praegusel äreval ajal, kus vähemvõimekate kodanike kirjaoskamatud avaldused saab lihtsalt klassifitseerida 'vaenu õhutamiseks' ja kasutada neid ettekäändena oma solvumist poeakende peal välja elada. Kellel seda sitta vaja on?